Lühiuudised välismaalt

USA rahvusvaheline arenguagentuur (USAID) toetab Leedu väärtpaberibörsi 0,5 miljoni dollariga.

Raha suunatakse senise kauplemissüsteemi täiustamisse või uue süsteemi juurutamisse.

USAIDi eksperdid esitavad konkreetsed ettepanekud juuni alguses. Ekspertide hinnangul läheks uue kauplemissüsteemi juurutamine maksma 2--10 miljonit dollarit. BNS

Leedu Pank võtab litsentsid pankadelt, kes ei täida nelja põhilist riskijuhtimisnormatiivi, ütles keskpanga juhatuse esimees Reinoldijus Sarkinas.

Kapitali adekvaatsuse nõuet ei täida praegu Zemes Ukio, Riigikommertspank ja Litimpeks ning likviidusnõuet ei täida Taurase pank.

Nimetatud pankade litsents võidakse külmutada 1. juulil.

Sarkinas kinnitas, et kõik neli panka teevad jõupingutusi keskpanga nõuete täitmiseks. Zemes Ukio ja Riigikommertspank valmistuvad erastamiseks ning valitsus kavatseb müüa pangaaktsiad selliselt, et pangad täidaksid kapitaliadekvaatsuse nõuded. Zemes Ukio aktsiakapitali on kavas suurendada183 miljoni litini.

Litimpeksi ja Taurase lootused on seotud uue aktsiaemissiooniga. BNS

Soome energeetikakompanii Imatran Voima (IVO) on huvitatud osalemisest Läti ja Leedu energeetikakompaniide erastamises.

Soome energeetikakompanii on arutanud võimalikku aktsiate ostmist Läti ja Leedu võimudega, ütles IVO energeetikapoliitika ekspert Jouko Mikola.

«Meil on mitu stsenaariumi Baltimaade kohta, kuid me ei ole koostanud veel korralikku plaani Läti ja Leedu energeetikaturule minekuks,» ütles Mikola.

Mikola ütles, et Läti võimud on aktiivselt osalenud kõnelustel IVOga, kuid Leedus paistab protsess olevat hetkel takerdunud. BNS

Leedu ja Poola otsustasid avada raudtee otseühenduse Vilniusest läbi ?estokai Varssavisse.

Otseliini avamise idee tekkis Poola transpordiministri Boguslav Liberadzki ning tema Leedu kolleegi Algis Zvaliauskase kohtumise ajal.

Zvaliauskas ütles, et kui uus liin avatakse, ei pea Leedu kodanikud enam sõitma Varssavisse Valgevene kaudu. BNS

Venemaa aktsiaturu kapitalisatsioon võib kasvada sadade miljardite dollariteni, sest valitsuse viimase aja otsused aktsiaturu reguleerimiseks meelitavad turule uusi ettevõtteid ja investoreid, ütles Venemaa esimene asepeaminister Anatoli T?ubais eilsel pressikonverentsil.

T?ubaisi teatel on aktsiaturul ringlev kapital selle aasta algusest peaaegu kahekordistunud, ulatudes praegu 90 miljardi dollarini.

«Venemaa aktsiaturul on kasv võimalik mitte protsentides, mitte ka kordades, vaid kümnetes kordades,» ütles T?ubais, lisades, et jutt on sadadesse miljarditesse dollaritesse ulatuvast kasvupotentsiaalist.

Valitsus pikendas hiljuti pankade aktsiaturul kauplemise litsentse järgmise aasta 1. jaanuarini ning loobus põhimõttest kaubelda riigi väärtpaberite ja ettevõtete aktsiatega eraldi börsidel.

T?ubaisi sõnul on need muudatused kõrvaldanud aktsiaturult olulisemad ebakindluse elemendid. REUTER-ETA

Parlamendisaadikust majandusprofessor Kestutis Glaveckas esitas parlamendile seaduseelnõu 23 Leedu väärtpaberituruseaduse parandusettepanekuga, väites, et kehtiv seadus takistab kohaliku kapitalituru arengut.

Glaveckase sõnul on kapitaliturg praegu kõige kiiremini arenev ja muutuv majandusvaldkond Leedus, mis nõuab muudatuste tegemist olemasolevas seaduses.

Seaduseparandused näevad ette börsi ja väärtpaberite keskdepositooriumi tegevuse standardiseerimise ning kontrolli tugevdamise maaklerifirmade üle.

Börsi nimekirja kavatsetakse edaspidi lubada vaid selliste ettevõtete aktsiaid, mille põhikapital on üle nelja miljoni liti. Sellega loodetakse suurendada turu likviidsust ja investorite usaldust.

Ebaausa kauplemise välistamiseks kavatsetakse keelustada börsivälised tehingud börsinimekirjas noteeritud aktsiatega. ELTA-ETA

Rootsi taotleb Euroopa Liidult alkoholisisaldusega karastusjookide pealt võetavate maksude kahekordistamist.

«Noorukitele joomisharjumuse külgeharjutamiseks kasutatakse uskumatult küünilisi turundusmeetodeid,» ütles Rootsi sotsiaalminister Margo Wallström.

Wallström ütles, et ta taotleb muudatusi Euroopa Liidu direktiivides, et maksustada sellised joogid samadel alustel alkoholiga. Praegu maksustatakse neid samade kriteeriumide järgi kui veini ja õlut. REUTER-BNS

Eastman Kodak Co sõlmis kokkuleppe esimese fotopaberitehase avamiseks Moskva lähedal, mis on firma esimene vabrik endises Nõukogude Liidus.

Maailma juhtiv fototarvete tootja teatas neljapäeval, et investeerib Pereslav-Zalesski ettevõttesse 10 miljonit dollarit.

Kodak ja konkureeriv Jaapani kompanii Fuji kontrollivad 85 protsenti Vene turust. Möödunud aastal müüdi Venemaal üle 50 miljoni rulli filmi, kusjuures läbimüük kasvab 40 protsenti aastas. AP-BNS

Turkmenistan astus neljapäeval erasektori krediteerimisega tegeleva maailmapanga finantskorporatsiooni liikmeks.

Kokkuleppele ühineda rahvusvahelise finantskorporatsiooniga (IFC) kirjutas alla Turkmeenia suursaadik Ühendriikides Halil Ugur.

Turkmeeniast sai IFC 172. liige. DPA-BNS

Läti maiustustetootja Laima esimese kvartali maksustamiseelne kasum oli 800 000 latti, teatas kompanii finantsdirektor Inara Driksna.

Kompanii esimese kvartali müügitulu oli 4,380 miljonit latti, ütles Driksna.

Laima müüs aasta esimese kolme kuuga 2086 tonni magusat, sellest 1164 tonni läks ekspordiks.

Kompanii prognoosib tänavuseks maksustamiseelseks kasumiks 2,137 miljonit latti ja müügituluks 18,852 miljonit latti. Möödunud aastal oli Laima kasum 1,8 miljonit latti.

Laima põhiaktsionär on Ave Lat Group kompanii. BNS

Maailmapank hoiatas, et reguleerimata investeeringute vool arengumaadesse võib tuua kaasa tõsiseid probleeme.

Kontrollimatu krediidibuum rahvusvahelise finantssüsteemiga integreerumise käigus võib vallandada kuluka pangakriisi, hoiatas maailmapank. Terve pangandussüsteemita ei ole arengumaade majandusareng mõeldav.

Maailmapank soovitab kontrollida kapitalivoogusid makromajanduspoliitika ja spetsiaalsete seadustega.

1996. aastal investeeriti arengumaadesse erakapitali umbes 240 miljardit dollarit ehk kuus korda rohkem kui kümne aasta eest. Erakapitali investeering ületas viis korda finantsabi ning valitsuste ja rahvusvaheliste agentuuride investeeringud. DPA-BNS