• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Sotsiaalkindlustussüsteemi kontseptsiooni koostamist juhtinud peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et kui riiklikud pensionid ja vabatahtliku pensionikindlustuse saab uutele alustele viia alates 1. jaanuarist 1998, siis kohustusliku kogumiskindlustuse algus pole tõenäoline enne sajandivahetust.
Hansson väitis, et kui tulevikus peaks ka sotsiaalmaks suurenema, ei kujune selle kasv uue pensionisüsteemi puhul nii suureks kui senise süsteemi juures. «Kui tahaksime säilitada praegust keskmise pensioni ja palga suhet, tõuseks sotsiaalmaks praeguse pensionisüsteemi kestmajäämisel 2046. aastaks 28 protsendini,» ütles Hansson. «Kui aga külmutaksime sotsiaalmaksu määra, langeks keskmine pension praeguse 34% asemel 25 protsendini keskmisest palgast.»
Hansson ütles, et ülejäänud pensionisummad peavad käima läbi eraomandil põhinevate pensionifondide. Vabatahtliku pensionikindlustuse rakendamiseks on Hanssoni sõnul vaja vastu võtta pensionifondide seadus ja vabastada pensionifondi maksmiseks 10--15% palka tulumaksust.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele