Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelarvepoliitika ja SKT kasv

    Selle aasta esimese kvartali esialgsed majandustulemused on näidanud seitsmeprotsendilist majanduskasvu. On see juhuslik tendents? Kuidas kindlustada jätkusuutlik majanduskasv ning milline on seejuures riigi eelarvepoliitika roll? Need on osa küsimustest, millele püüab vastata maailmapanga vastvalmiv analüüs «Eesti riiklike kulutuste ülevaade» (projekti juht Carlos Cavalcanti).
    Rahvusvaheline kogemus näitab, et kiire majanduskasvuga riike iseloomustab kõrge siseriikliku säästmise ja investeeringute tase (vt tabel 1). Mida suuremad säästud, seda tugevam on surve alandada reaalintresse, mis omakorda suurendab võimalike investeerimisprojektide arvu. Kõrge siseriiklik säästmine julgustab ka välisinvestoreid.
    Eelarvepoliitikal on majanduskasvu suurendamisel oluline roll -- esiteks on avaliku sektori säästud otseses seoses sektori investeeringutega, eelkõige kiiret kasvu soodustavasse infrastruktuuri, teiseks on riiklike- ja erapensionifondide kaudu võimalik suurt osa erasäästudest kasutada investeeringuteks.
    Eesti on järginud ranget eelarvepoliitikat, kus kulutuste piiriks on olemasolevad tulud ning laenuvõtmine kodu- ja välismaistest allikatest piiratud. Tulemuseks on hindade stabiliseerumine ning majandusliku languse asendumine tõusuga.
    Valitsuse eelarvepoliitikale oli toeks ka varajane maksureform, kus suurt osa etendasid riiki suundunud väliskapitalivoogudega seotud impordimaksud. Sisseveol makstud aktsiisi- ja käibemaks moodustavad kolmandiku kogu maksutulust.
    Olukord peaks aga muutuma sedamööda, kuidas väliskapitali sissevool järk-järgult väheneb, tehes ruumi kodumaisele kapitalile. Siis peab eelarvepoliitika investeeringute taseme ning jätkusuutliku majanduskasvu säilitamiseks mobiliseerima kodumaiseid säästud.
    Kiire majanduskasvuga riikidega võrreldes on Eesti eelarvepoliitika sarnasuseks avaliku sektori säästude ja investeeringute suhe (tabel 1), erinevuseks aga avaliku sektori kulutuste suhe SKTsse (tabel 2). Erinevus on ka pensionisüsteemi finantseerimises, mis rahvusvahelise praktikaga võrreldes baseerub liigsuurel maksul.
    Maailmapank soovitab Eestil töötada neljas suunas: 1) soodustada siseriiklike erasäästude kasvu eelarvepoliitikaga, mis ohjeldab inflatsiooni; 2) motiveerida säästmist täiustatud maksupoliitika ja pensionireformiga; 3) suurendada avaliku sektori sääste mittevajalikest kulutustest loobumisega; ja 4) parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja investeeringute efektiivsust.
    Siin peab lisama, et avaliku sektori sääste ei tohiks mobiliseerida juhuslikult kulutuste kärpimise teel ega vajalike teenuste ning investeeringute arvel. Tulude ja säästude kasv on tihedalt seotud ning esmavajalike avalike teenuste vähendamine ja investeeringute piiramine võib aeglustada majanduskasvu ja säästude suurenemist.
    Pideva majandusliku kasvutempo tagamiseks tuleb kaasata siseriiklikke sääste ühtse abinõude paketina, mis soodustaks kasvu, ohjeldaks valitsussektori laienemist, mobiliseeriks erasääste (pensionifondid) ja tagaks avaliku sektori teenuste parema kvaliteedi ning investeeringute taseme säilimise.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Kodubörsi vedas LHV suure käibega tõus
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Tallinna börsil tegi suurima käibe LHV Group, millega kaubeldi 385 285 euroga ning panga aktsia kerkis +1,8%. Balti koondindeks kerkis +0,33% ning Tallinna börs edenes +0,46%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
DelfinGroup aktsiate avalik pakkumine: võimalus osta kasvava ettevõtte 8,3% dividenditootlusega aktsiaid
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
20. mail 2024 algas Läti finantstehnoloogiaettevõtte DelfinGroupi aktsiate avalik pakkumine. Baltimaade investorid saavad soetada kuni 26,4% DelfinGroupi aktsiatest 12,8% odavamalt võrreldes viimase kolme kalendrikuu keskmise aktsiahinnaga. Avalik pakkumine on suurim võimalus investeerida kasumlikku, kasvavasse ettevõttesse, millel dividenditulu on üks kõrgemaid Balti börsil – 8,3%.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.