Eelarvepoliitika ja SKT kasv

Artikkel

- Uudised
- 15. juuni 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarvepoliitika ja SKT kasv
Selle aasta esimese kvartali esialgsed majandustulemused on näidanud seitsmeprotsendilist majanduskasvu. On see juhuslik tendents? Kuidas kindlustada jätkusuutlik majanduskasv ning milline on seejuures riigi eelarvepoliitika roll? Need on osa küsimustest, millele püüab vastata maailmapanga vastvalmiv analüüs «Eesti riiklike kulutuste ülevaade» (projekti juht Carlos Cavalcanti).
Rahvusvaheline kogemus näitab, et kiire majanduskasvuga riike iseloomustab kõrge siseriikliku säästmise ja investeeringute tase (vt tabel 1). Mida suuremad säästud, seda tugevam on surve alandada reaalintresse, mis omakorda suurendab võimalike investeerimisprojektide arvu. Kõrge siseriiklik säästmine julgustab ka välisinvestoreid.
Eelarvepoliitikal on majanduskasvu suurendamisel oluline roll -- esiteks on avaliku sektori säästud otseses seoses sektori investeeringutega, eelkõige kiiret kasvu soodustavasse infrastruktuuri, teiseks on riiklike- ja erapensionifondide kaudu võimalik suurt osa erasäästudest kasutada investeeringuteks.
Eesti on järginud ranget eelarvepoliitikat, kus kulutuste piiriks on olemasolevad tulud ning laenuvõtmine kodu- ja välismaistest allikatest piiratud. Tulemuseks on hindade stabiliseerumine ning majandusliku languse asendumine tõusuga.
Valitsuse eelarvepoliitikale oli toeks ka varajane maksureform, kus suurt osa etendasid riiki suundunud väliskapitalivoogudega seotud impordimaksud. Sisseveol makstud aktsiisi- ja käibemaks moodustavad kolmandiku kogu maksutulust.
Olukord peaks aga muutuma sedamööda, kuidas väliskapitali sissevool järk-järgult väheneb, tehes ruumi kodumaisele kapitalile. Siis peab eelarvepoliitika investeeringute taseme ning jätkusuutliku majanduskasvu säilitamiseks mobiliseerima kodumaiseid säästud.
Kiire majanduskasvuga riikidega võrreldes on Eesti eelarvepoliitika sarnasuseks avaliku sektori säästude ja investeeringute suhe (tabel 1), erinevuseks aga avaliku sektori kulutuste suhe SKTsse (tabel 2). Erinevus on ka pensionisüsteemi finantseerimises, mis rahvusvahelise praktikaga võrreldes baseerub liigsuurel maksul.
Maailmapank soovitab Eestil töötada neljas suunas: 1) soodustada siseriiklike erasäästude kasvu eelarvepoliitikaga, mis ohjeldab inflatsiooni; 2) motiveerida säästmist täiustatud maksupoliitika ja pensionireformiga; 3) suurendada avaliku sektori sääste mittevajalikest kulutustest loobumisega; ja 4) parandada avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja investeeringute efektiivsust.
Siin peab lisama, et avaliku sektori sääste ei tohiks mobiliseerida juhuslikult kulutuste kärpimise teel ega vajalike teenuste ning investeeringute arvel. Tulude ja säästude kasv on tihedalt seotud ning esmavajalike avalike teenuste vähendamine ja investeeringute piiramine võib aeglustada majanduskasvu ja säästude suurenemist.
Pideva majandusliku kasvutempo tagamiseks tuleb kaasata siseriiklikke sääste ühtse abinõude paketina, mis soodustaks kasvu, ohjeldaks valitsussektori laienemist, mobiliseeriks erasääste (pensionifondid) ja tagaks avaliku sektori teenuste parema kvaliteedi ning investeeringute taseme säilimise.
Hetkel kuum