OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

18.06.97, 01:00

Kolmandik bensiinist voolab väiketanklates

«Suur jõud ja suhteliselt kontrollimatu turuosa,» ei pea õliliidu tegevdirektor Henn Pärn maapiirkondade väiketanklate suurt turuosa üllatavaks. «Nad on õudselt elujõulised, sest müük on personaalne,» jätkab ta.

Kui Eesti umbes 300 tanklast pooled kuuluvad õliliidu liikmesfirmadele ja poolsada õliliitu mitte kuuluvatele suurematele firmadel, jääb üle vähemalt sada tanklat enamasti linnadest väljaspool.

Hoolimata suuremate Eesti kütusefirmade väitest, et konkurentsis väliskontsernidega aitab kohalikel ellu jääda vaid ühinemine, leiab aasta eest Ääsmäel konteinertankla avanud OÜ Halpo omanik Raivo Haapsal, et uute suurte jaamade ehitamine tema tegevust ei mõjuta.

«Vaatasin, kui palju autosid Harutee poes käib, nad tahavad ka bensiini saada,» jutustab Haapsal. Idee tuli tal oma jutu järgi aga sellest, kui Laitses tankla suleti. Ellamaal elaval Haapsalil on ka seal juba kolm aastat bensiinijaam.

Suured tanklaketid mõjutavad väikejaamasid Haapsali sõnul põhiliselt hinnamuutuste korral. «Iga hinnamuutuse korral sõidan Haapsalust kuni Saueni kõik tanklad läbi ja vaatan kõigi hinda,» sõnab Haapsal. «Täpselt nagu suured ees, oleme meie nagu koerad oma hinnaga järel,» märgib ta.

Sarnaselt suurfirmadele ei soostu ka Haapsal firma majandusnäitajaid avalikustama. Müük on kasumis, vastasel korral oleksime juba ammu pidanud poe kinni panema, naerab ta

Kaks kilomeetrit Haapsali tanklast sisemaale, Ääsmäe keskuses, asub endise ühismajandi bensiinijaam, mis konkurendi ilmumisega kiratsema jäänud. «Kui kõrval tankla avati, kadus meie käibest ligi pool,» tunnistab tanklaputkast ASi Harutee Kütus raamatupidaja Milvi Juhansoo.

Tema sõnul müüb firma praegu bensiini ja diislikütust kuus 30 000 krooni eest, mis ei kata enam ülalpidamiskulusid. «Palk on alla tuhande krooni, elekter, küte, kõik on vaja maksta,» teatab Juhansoo.

Suuremate tanklakettide juhid on varem korduvalt väitnud, et lähiaastad on otsustavad Eesti bensiinituru jagamisel. Suurte väliskontsernide kõrval arvestatava turuosa säilitamiseks on kohalike firmade ainus tee ühineda, on väidetud.

Esimese sammu ühinemise suunas tegid kohalikest firmadest mullu sügisel Eriõli ja Petra, kes võtsid teineteise kütusekaardi ristkasutusse.

Seotud lood

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.