Kolmandik bensiinist voolab väiketanklates

«Vaatasin, kui palju autosid Harutee poes käib, nad tahavad ka bensiini saada,» jutustab Haapsal. Idee tuli tal oma jutu järgi aga sellest, kui Laitses tankla suleti. Ellamaal elaval Haapsalil on ka seal juba kolm aastat bensiinijaam.

Suured tanklaketid mõjutavad väikejaamasid Haapsali sõnul põhiliselt hinnamuutuste korral. «Iga hinnamuutuse korral sõidan Haapsalust kuni Saueni kõik tanklad läbi ja vaatan kõigi hinda,» sõnab Haapsal. «Täpselt nagu suured ees, oleme meie nagu koerad oma hinnaga järel,» märgib ta.

Sarnaselt suurfirmadele ei soostu ka Haapsal firma majandusnäitajaid avalikustama. Müük on kasumis, vastasel korral oleksime juba ammu pidanud poe kinni panema, naerab ta

Kaks kilomeetrit Haapsali tanklast sisemaale, Ääsmäe keskuses, asub endise ühismajandi bensiinijaam, mis konkurendi ilmumisega kiratsema jäänud. «Kui kõrval tankla avati, kadus meie käibest ligi pool,» tunnistab tanklaputkast ASi Harutee Kütus raamatupidaja Milvi Juhansoo.

Tema sõnul müüb firma praegu bensiini ja diislikütust kuus 30 000 krooni eest, mis ei kata enam ülalpidamiskulusid. «Palk on alla tuhande krooni, elekter, küte, kõik on vaja maksta,» teatab Juhansoo.

Suuremate tanklakettide juhid on varem korduvalt väitnud, et lähiaastad on otsustavad Eesti bensiinituru jagamisel. Suurte väliskontsernide kõrval arvestatava turuosa säilitamiseks on kohalike firmade ainus tee ühineda, on väidetud.

Esimese sammu ühinemise suunas tegid kohalikest firmadest mullu sügisel Eriõli ja Petra, kes võtsid teineteise kütusekaardi ristkasutusse.