Väärtpaberimaakleri rollist

Koos väärtpaberituruga on alati tekkinud grupp inimesi, ettevõtjaid, firmasid, kes uhkelt tituleerivad end väärtpaberimaakleriteks. Veelgi enam, neil on pea igas riigis õnnestunud saada oma tegevusele ka riiklik heakskiit litsentside näol ja luua oma tsunft, mida nimetatakse börsiks. Kokkuvõtlikult on tegemist järjekordse vahendajate seltskonnaga, kes ei tooda justkui uusi lisaväärtusi ja võtavad selle eest tasu.

Mis siis tegelikult on väärtpaberimaakleri roll. Selle rolli võib tinglikult kaheks jagada: roll väärtpaberiturul ja roll kliendi jaoks. Püüaksin lahti mõtestada just seda teist -- rolli kliendi jaoks.

Kas inimesel, kes on otsustanud teha investeeringuid väärtpaberiturul on üldse vaja kasutada maaklerit ja kui kasutada, siis kuidas seda teha ja mida maaklerilt oodata ja nõuda?

Tegelikult on maakleri kasutamine väärtpaberitehingute teostamiseks möödapääsmatu, sest kõik tehingud, mis täna Eesti väärtpaberiturul tehakse käivad läbi maaklerite. Pangas lihtsalt üle leti aktsiaid ostes või müües kasutab klient maaklerit, kelleks on pank.

Et aga saada lihtsalt tehingu teostamise kõrval ka asjatundlikku konsultatsiooni, infot ja arvamusi, tuleb kliendil pääseda maakleri telefonile. Kuna maakleri kvalifikatsiooni omavaid inimesi tegutseb Eesti erinevates investeerimisfirmades ja pankades mõnikümmend, aga väärtpaberitehinguid teha soovijaid on iga päev mitusada, siis on selge, et iga tehingu teostamine ei toimu maakleriga konsulteerides. Maakleri kasutamisele seab piiri üks ja lihtne tegur -- raha. Maakleri valikuga ei tasu pead vaevata kliendil, kes teeb mõned tehingud aastas või jäävad tema tehingud paari tuhande krooni piiresse.

Kindlasti võiks igaüks, kes on huvitatud investeerimisest väärtpaberiturule, eelnevalt vähemalt konsulteerida väärtpaberimaakleriga. Kas sellest kasvab hiljem välja pikemaajalisem kliendi ja maakleri suhe, ei ole esialgu oluline.

Maakleri esmaseks ülesandeks võib pidada kliendi soovide väljaselgitamist ja nende teadvustamist kliendile ning kliendi teavitamist sellest, kui reaalsed kliendi soovid antud turusituatsioonis on ja kas neid on võimalik teostada. Maakler peaks aitama kliendil panna paika mõningad väga olulised kriteeriumid, enne kui asutakse investeerima.

Need oleks investeeringu planeeritav ajaline pikkus, taotletav tulumäär, riski taluvuse piir (kui palju ollakse nõus kaotama) -- ühesõnaga panna koos paika kliendi ootused ja eesmärk. Seda võib nimetada ka investeeritava raha iseloomu selgitamiseks -- kas on tegemist spekulatiivse riskirahaga kiire teenimise eesmärgil või on tegemist hoopis pikemaajalise kindlustusinvesteeringuga.

Alles seejärel on võimalik hakata kujundama investeerimisstrateegiat ja valima investeerimisobjekte. Selline soovide esialgne selgitamine aitab hiljem kontrollida ootuste paikapidavust, mõtestab maakleri tööd ja aitab vältida pettumusi ja arusaamatusi.

Kui investeeringu iseloom on välja selgitatud, tuleb vastavalt sellele valida investeerimisstrateegia. Kas strateegia peaks olema agressiivne, püüdes teenida börsi lühiajaliste kõikumiste pealt, kas see oleks indeksistrateegia või täispanuse strateegia, kus valitakse vaid paar investeerimisobjekti, või mõni muu paljudest variantidest.

Üheks põhilisemaks küsimuseks kliendi ja maakleri suhetes jääb see, kes võtab vastu otsuseid. Kui klient tahab olla ise otsustajaks, siis ta vajab maaklerit kui tehingu teostajat. Muidugi võib ta lepingu olemasolul saada maaklerilt ka otsuse langetamiseks vajalikku infot ja ülevaadet turul toimuvast. Kui aga investeeringute maht läheb suureks, investeeringud mitmekesiseks ja vajadus info ja analüüsi järele kasvab, muutub üha aktuaalsemaks vajadus kasutada maakleri abi.

Kui klient ei soovi turgu pidevalt jälgida, tegeleda info kogumise ja pideva otsustamisega, siis on lõppkokkuvõttes targem usaldada oma investeeringud maakleri hallata. Haldamise puhul peab aga klient kindlasti arvestama suuremate kuludega ja väikeste portfellide haldamine ei tasu klientidel tihtipeale ära -- sel juhul oleks vähem riskialdistel investoritel soovitav investeerida mõnda investeerimisfondi.

Oluline on maakleri ja kliendi vahelises suhtes koostöö, et säiliks usalduslik side maakleri ja kliendi vahel. Püstitatud investeerimiseesmärke tuleks vaadelda ühistena ja teineteist teavitada, kui tundub, et nende eesmärkide täitmine muutub võimatuks või tekib vajadus eesmärke korrigeerida. Seega peaks klient aeg-ajalt analüüsima maakleri poolt tehtut ja avaldama oma arvamust. Kliendist, kes väljendab konkreetselt oma soove, tegeleb aeg-ajalt oma investeeringute kontrollimisega ja avaldab maaklerile oma rahulolu või rahulolematust, meeldib ka maaklerile enam.

Maakleri kasulikkus ilmneb eeskätt stabiilsel ja langeval turul. Kindlasti peaks maakler oskama vältida paigutamist nn halbadesse ja ilmselt ülehinnatud aktsiatesse ning vähendama turu stiihiatega kaasnevaid riske. Tundub, et Eesti aktsiaturul on pimesi võitmise aeg ümber saamas ja üha rohkem tuleb hakata tegema valikuid ja pühendama aega analüüsile. Miks mitte kasutada selleks maakleri abi?