• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalev suurendab aktsiate arvu

    Ühe Kalevi aktsia omanik Mae Reigo, kellel on ka Tallinna kaubamaja ja mööblimaja aktsiad, ütles, et kuigi väikeaktsionäridest ei sõltu otsustamisel midagi, meeldib talle koosolekutel käia ja tutvuda inimestega, kes ettevõtet juhivad. Reigo ütles, et tema ei julgenud nii suuri dividende lootagi.
    Ühe ettevõtte enda töötajast aktsionäri sõnul võinuks aga aktsionäridele dividende rohkem maksta.
    Kalevi juhatuse esimees Tõnis Allik lausus, et dividende pole otstarbekas rohkem maksta, sest ettevõte peab dividendidelt kohe maksma ka tulumaksu, mis oleks võimalik tagasi saada aga alles järgmisel aastal.
    Kalevi väikeaktsionäri Jüri Ehasalu sõnul saab dividendide suurusele hinnangu anda alles siis, kui on näha, milliseks kujuneb aktsia hind pärast aktsiakapitali ja aktsiate arvu suurendamist.
    Hansapanga peaanalüütiku Katrin Kaarli sõnul ei ole Kalevi aktsionäridele makstav dividend liiga suur, moodustades aktsia praegusest turuhinnast 1,2 protsenti.
    Kalevi eelmise aasta 14,8 mln krooni suurusest puhaskasumist otsustasid aktsionärid suunata reservi 500 000, maksta dividendideks 7,5 mln ja lisada eelmiste perioodide jaotamata kasumile 6,8 mln krooni.
    Allik ütles, et ettevõtte bilanss on olnud ülekapitaliseeritud ehk omakapitali osa bilansis on suur, mistõttu on ka tulu ühe aktsia kohta olnud väike. Alliku sõnul on ettevõttel edaspidi kavas eri projekte rahastada võõrkapitaliga.
    Aktsionärid otsustasid läbi viia fondiemissiooni, mille käigus iga senise aktsia kohta emiteeritakse juurde 22 uut. Seega on praegusel ühe aktsia omanikul 11. juulil 23 aktsiat. Fondiemissiooni tulemusena suureneb ettevõtte aktsiakapital seniselt 2,5 mln kroonilt 78,8 mln kroonini.
    Fondiemissioonis osalevate aktsionäride nimekiri kinnitatakse 11. juulil kell 9.00. Samal päeval laekuvad uued aktsiad ka aktsionäride kontole.
    Katrin Kaarli sõnul on fondiemissioon aktsiale kasulik siis, kui aktsia hind on läinud nii kõrgele, et see võib muuta aktsia vähekaubeldavaks. Mingit sisulist informatsiooni selles ei ole ja ühtegi aktsionäri või ettevõtet see rikkamaks ei tee, lisas Kaarli.
    Kaarli sõnul on investorile oluline see, kui palju tal on raha ühes konkreetses aktsias ja kui kiiresti tõuseb selle aktsia hind, mitte aktsiate hulk.
    Väikeaktsionär Reigo ütlusel on enamik erastamisväärtpaberite eest aktsiaid soetanud huvitatud pikaajalisest investeerimisest, mitte aktsiaga börsil mängimisest. «Selleks on kogused liiga väikesed ja vahendustasud liiga kõrged,» lisas ta.
    Alliku sõnul peaks aktsia hind pärast fondiemissiooni langema 23 korda praegusest tasemest allapoole, seega 80 krooni piirimaile.
    Kaarli lausus, et aktsia hind võib peale fondiemissiooni kõikuda, sest fondiemissiooni võetakse vaid indikaatorina.
    Kui enne pidi Kalevi aktsia tõusma 23 krooni, siis uue hinna kohaselt tähendab see vaid ühekroonist tõusu. Sellised ühekroonilised tõu-sud ja langemised saavad maaklerite sõnul olema na-tuke tihedamad kui eelnevad Kalevi aktsia 23 kroonised hinnaliikumised. Võib uskuda, et algul võivad head spekuleerijad kasumeid saada, aga see ei ole kauakestev, lisas Kaarli.ASi Kalev aktsionärid kinnitasid reedel juhatuse ettepaneku maksta dividende 22 krooni aktsia kohta ja suurendada aktsiate arvu 22 korda.
    Ühe Kalevi aktsia omanik Mae Reigo, kellel on ka Tallinna kaubamaja ja mööblimaja aktsiad, ütles, et kuigi väikeaktsionäridest ei sõltu otsustamisel midagi, meeldib talle koosolekutel käia ja tutvuda inimestega, kes ettevõtet juhivad. Reigo ütles, et tema ei julgenud nii suuri dividende lootagi.
    Ühe ettevõtte enda töötajast aktsionäri sõnul võinuks aga aktsionäridele dividende rohkem maksta.
    Kalevi juhatuse esimees Tõnis Allik lausus, et dividende pole otstarbekas rohkem maksta, sest ettevõte peab dividendidelt kohe maksma ka tulumaksu, mis oleks võimalik tagasi saada aga alles järgmisel aastal.
    Kalevi väikeaktsionäri Jüri Ehasalu sõnul saab dividendide suurusele hinnangu anda alles siis, kui on näha, milliseks kujuneb aktsia hind pärast aktsiakapitali ja aktsiate arvu suurendamist.
    Hansapanga peaanalüütiku Katrin Kaarli sõnul ei ole Kalevi aktsionäridele makstav dividend liiga suur, moodustades aktsia praegusest turuhinnast 1,2 protsenti.
    Kalevi eelmise aasta 14,8 mln krooni suurusest puhaskasumist otsustasid aktsionärid suunata reservi 500 000, maksta dividendideks 7,5 mln ja lisada eelmiste perioodide jaotamata kasumile 6,8 mln krooni.
    Allik ütles, et ettevõtte bilanss on olnud ülekapitaliseeritud ehk omakapitali osa bilansis on suur, mistõttu on ka tulu ühe aktsia kohta olnud väike. Alliku sõnul on ettevõttel edaspidi kavas eri projekte rahastada võõrkapitaliga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.