Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Armastatud armee
Põrgu lahti! Mõni aeg tagasi tuli Eesti noorsandide kaitseteenistusse kutsumisega kurja vaeva näha. Õudusjutud ja -kogemused Vene kroonust ja vihjed samalaadse dedov?t?ina ja ajuloputuse jätkumise kohta kodumaises kaitseväes või ka lihtsalt laiskus lämmatasid Maarjamaa kutsealustes igasugu patriotismi ja sõjaväest viiliti nii kuidas võimalik.
Kaitseministeerium sai kuulsaks koguni debiilikute kroonukõlbulikuks arvamisega.
Viimane ajateenistusse kutsumine näitas aga sootuks vastupidist pilti. Põõsasse pugenud patsifistide asemel tormas teenistusse selline hulk priitahtlikke, et mobiliseerijad olid sunnitud osa neist ukse taha jätma. Ei olegi niivõrd oluline, kas tegemist on kauguses terendava NATOga, Baltic Challenge'i või Estpla-rühmade või VIP-kordusõppuste eduka eeskujuga, igatahes on tegemist tähelepanuväärse sündmusega -- suure põlu all olnud institutsioon -- armee -- on suutnud end vastuvõetavaks ja koguni ihaldatavaks muuta.