• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arusaamatu statistikaviga Soomes

    Viga on jahmatanud nii Soome valitsust kui ka Euroopa komisjoni (EK), kes selle aasta algul soovitas Soome rahaliidu jaoks liiga suure eelarvedefitsiidiga riikide hulgast välja arvata. Komisjoni esindajad avaldasid arvamust, et ELi riikide rahandusministrid ei revideeri oma varasemat seisukohta, kuna Soome eelarvepuudujääk on olnud selgelt väheneva arengusuunaga.
    Soome rahandusminister Sauli Niinistö ütles, et valitsus otsib praegu veale rahuldavat selgitust, ning lisas: «Vähemalt oleme me olnud ausad vea tunnistamisel.» Ta rõhutas, et valitsuse ametlik statistikaamet tegutseb valitsusest sõltumatult.
    Soomet on alati seatud EMUsse püüdlevate riikide eeskujuks, kuna ta on suutnud säästlike eelarvetega kahandada defitsiiti 1993. a peale umbes viis protsenti.
    Euroopa Liidu (EL) liidrid valivad EMUsse pääsejad välja tuleva aasta mais Euroopa komisjoni ja Euroopa rahaliidu (EMI) soovituste alusel. Need peavad valmis olema 1998. a veebruaris riikide enda andmete ning EK ja EMI hinnangute alusel.
    Soome rahandusministeeriumis käib praegu tuleva aasta eelarve koostamine. Rahandusminister Niinistö on soovitanud kärpida seda 3--4 miljardi marga võrra, mille tulemusena selle lõppsummaks oleks 188 miljardit marka ja puudujääk kahaneks 20 miljardilt seitsmeteistkümnele. Oma sammu põhjendas ta sellega, et Soomes on praegu selgelt kõrgkonjunktuur, kuid eelarve on viiendat aastat puudujäägiga ja üha võetakse uusi võlgu. Tuleb hakata aegsasti valmistuma majanduslanguseks, muidu võivad sellel olla rasked tagajärjed, rõhutas ta.
    1998. a töötuse määraks korrigeeriti 13,5 protsenti ning majanduskasvuks 3,5%. Ehkki Euroopaga võrreldes on majanduskasv hea, ei näi see eriliselt mõjutavat hõivet ja riiklikku majandust. FT-KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.