Krasts loob valitsust

Mitteametlikel andmetel jagunevad põhilised ministrikohad järgmiselt. Välisministriks saab Valdis Birkavs, majandusministriks Andris Ameriks, transpordiministriks Vilis Kri?topans, rahandusministriks Roberts Zile ja põllumajandusministriks Roberts Dilba.

Krasts on lubanud jätkata ?kele valitsuse senist reformipoliitikat ning Euroopa Liiduga integreerumise poliitikat. Eelarve kohta arvas Krasts erinevalt ?kelest, et 1997. a eelarvet on võimatu tasakaalus hoida ning puudujääk tuleb umbes 12 miljonit latti. Eelarve tasakaalustamine on teatavasti eelmise peaministri Andris ?kele üks peamisi saavutusi, kes 1995. a võimule tulles päris eelmiselt valitsuselt 90 miljoni latise eelarvepuudujäägi.

Krastsiga vesteldes huvitas president Ulmanist tema seisukoht rahvusvähemuste ja kodakondsusseaduse küsimustes, sest Isamaale ja Vabadusele seisukohta neis küsimustes peetakse rahvusradikaalseks. Pärast vestlust tõdes president, et Krastsi vaated neis valdkondades ei tekita komplikatsioone naaberriikide ja ELiga suhtlemisel.

Läti ja IMFi vahelise uue memorandumi kohaselt kujuneb Läti tänavuseks majanduskasvuks 4 protsenti. Rahandusminister Roberts Zile arvates tuleb Läti eelarve pingutustele vaatamata tänavu väikese defitsiidiga.

1999. a märtsini kehtivat memorandumit Lätis ette valmistamas käinud IMFi missiooni juhi Emanuel van der Mensbrugh' sõnul on Läti eelmise memorandumi nõuded edukalt täitnud ning saavutanud tänaseks makroökonoomilise stabiilsuse.

Mensbrugh märkis, et Läti on Balti riikide seas esikohal näiteks inflatsioonitaseme poolest, kuigi enamiku näitajate poolest juhib siiski Eesti, kus erastamine on kulgenud kiiremini.

Uus memorandum hindab Läti eelarvepoliitikat rahvusvaheliste kriteeriumide kohaselt, arvestades eelkõige eelarvedefitsiidi näitajat, mis rahandusministri arvates ulatub 1997. a arvestuses umbes 10 miljoni lati ehk 250 miljoni kroonini. See moodustab vaid 0,4 protsenti Läti sisemajanduse kogutoodangust. LETA-REUTER-ETA-B&B