• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krasts loob valitsust

    Mitteametlikel andmetel jagunevad põhilised ministrikohad järgmiselt. Välisministriks saab Valdis Birkavs, majandusministriks Andris Ameriks, transpordiministriks Vilis Kri?topans, rahandusministriks Roberts Zile ja põllumajandusministriks Roberts Dilba.
    Krasts on lubanud jätkata ?kele valitsuse senist reformipoliitikat ning Euroopa Liiduga integreerumise poliitikat. Eelarve kohta arvas Krasts erinevalt ?kelest, et 1997. a eelarvet on võimatu tasakaalus hoida ning puudujääk tuleb umbes 12 miljonit latti. Eelarve tasakaalustamine on teatavasti eelmise peaministri Andris ?kele üks peamisi saavutusi, kes 1995. a võimule tulles päris eelmiselt valitsuselt 90 miljoni latise eelarvepuudujäägi.
    Krastsiga vesteldes huvitas president Ulmanist tema seisukoht rahvusvähemuste ja kodakondsusseaduse küsimustes, sest Isamaale ja Vabadusele seisukohta neis küsimustes peetakse rahvusradikaalseks. Pärast vestlust tõdes president, et Krastsi vaated neis valdkondades ei tekita komplikatsioone naaberriikide ja ELiga suhtlemisel.
    Läti ja IMFi vahelise uue memorandumi kohaselt kujuneb Läti tänavuseks majanduskasvuks 4 protsenti. Rahandusminister Roberts Zile arvates tuleb Läti eelarve pingutustele vaatamata tänavu väikese defitsiidiga.
    1999. a märtsini kehtivat memorandumit Lätis ette valmistamas käinud IMFi missiooni juhi Emanuel van der Mensbrugh' sõnul on Läti eelmise memorandumi nõuded edukalt täitnud ning saavutanud tänaseks makroökonoomilise stabiilsuse.
    Mensbrugh märkis, et Läti on Balti riikide seas esikohal näiteks inflatsioonitaseme poolest, kuigi enamiku näitajate poolest juhib siiski Eesti, kus erastamine on kulgenud kiiremini.
    Uus memorandum hindab Läti eelarvepoliitikat rahvusvaheliste kriteeriumide kohaselt, arvestades eelkõige eelarvedefitsiidi näitajat, mis rahandusministri arvates ulatub 1997. a arvestuses umbes 10 miljoni lati ehk 250 miljoni kroonini. See moodustab vaid 0,4 protsenti Läti sisemajanduse kogutoodangust. LETA-REUTER-ETA-B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.