Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduspoliitilisest arsenalist

    - Lugedes Price Waterhouse'i Hardo Pajula koostatud ülevaadet Eesti majanduse olukorrast ja tulevikuväljavaadetest, tekkis küsimus, millised vahendid tulevaste probleemide lahendamiseks ja võimalikuks ennetamiseks Eesti riigi arsenalis üldse eksisteerivad.
    Lääneriikides tavapärane rahapoliitika teadupärast meie tasakaalustatud eelarve ja fikseeritud rahakursi juures võimalik pole. Ka ei usu ma, et Chicago koolkonna mehed lambipirne vahetama ei peagi (kuna turg pimeduse probleemi koheselt ise korrigeerib).
    Suurimaks ohuks Eesti majanduse tulevikule on maksebilansi puudujääk, mis omakorda on põhjustatud eeskätt kaubandusbilansi puudujäägist. Probleemi lahendamiseks on järelikult tarvis suurendada eksporti ja vähendada importi.
    Eelistatav kahest peaks olema ekspordi suurendamine, mis toob soodsate kõrvalefektidena kaasa kodumaise tootmise arengu ning väiksema tööpuuduse. Tugevaks eksporti soodustavaks vahendiks on eksporditoetuste maksmine ettevõtetele, mida teatud ulatuses on ka rakendatud.
    Suuremaks takistuseks oma toodangu eksportimisel pean aga hoopis ettevõtjate madalat teadmiste taset ning kogemuste puudumist väliskontaktide leidmisel ja sõlmimisel. Sellest tulenevalt peaks korraliku ärikoolituse andmine juba tegutsevatele ettevõtjatele olema üks valitsuse prioriteete. Asjalik majanduspoliitika võib vahel ka päris lihtsalt kõlada.
    Impordi kärpimine iseenesest pole kuigi hea idee, sest suure osa impordist moodustavad tootmisvahendid ning transiit ning vaevalt on nutikas nende kallale minna. Seetõttu on otstarbekas rääkida pigem praeguse tarbimisbuumi rahustamisest, mis suuresti on suunatud (import)kestvuskaupadele.
    Muidugi tuleb sealjuures arvestada, et sisenõudluse kasv on olnud üks esimese poolaasta suure majanduskasvu mootoreid ning tarbimist vähendades aeglustub teatud määral ka kasv.
    Parim viis tarbimise kärpimiseks on kodumaise säästmise ergutamine. Eestlane säästab küllat hea meelega -- ja mitte ainult väärtpaberiturul. Seda näitab säästuhoiuste mahu dünaamika viimaste aastate jooksul -- keskmiselt on tähtajaliste ning säästuhoiuste maht suurenenud 4,5% kuus ning ning juunis oli neid Eesti pankades 2,4 miljardi krooni väärtuses. Säästmise suurendamiseks on riigil võimalik teha maksusoodustusi ning arvestades valitsuse kava vähendada maksukoormust on siin kindlasti koht mõtlemiseks. Soodustada tuleks just konservatiivsemaid investeeringuid, nagu hoiused ning kindlustus, väärtpaberituru valdkonnas eeskätt investeerimisfondid.
    Teine võimalus kulutusi kärpida on vähendada riigieelarve kasvu või see koguni külmutada. See eeldaks muidugi valitsuselt tunduvalt selgemat prioriteetide paikapanekut kui seni, vastasel juhul lahkub kahe aasta pärast riigiteenistusest viimane kompetentne ametnik.
    On ka kolmas tee, nimelt ringluses oleva rahamassi vähendamine, olgu siis pankade kohustusliku reservi suurendamise või riigi võlakirjade emiteerimise kaudu. See vähendaks pankade võimalusi laene anda ning sellest tulenevalt rahustaks tarbimisbuumi. Probleem on aga selles, et viimane variant võib tähendada koos pesuveega ka lapse välja viskamist ehk lisaks tarbimisbuumile jahutaks selline poliitika ka muu majandustegevuse.
  • Hetkel kuum
Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.