• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad Eestis: vahe edukate ja vähem edukate vahel suureneb

    Mitmete skandaalidega avalikkuse tähelepanu alla sattunud Tallinna Pank jättis aasta kasumiprognoosi muutmata, sest esimese poolaasta tulemused ei ületanud aasta algul planeeritut.
    Juhtivate pankade sekka üritab tõusta ka Maapank, kes juuni algul lõppenud kinnise aktsiaemissiooni tulemusel suurendas aktsiakapitali 51,4 miljoni krooni võrra 123 miljoni kroonini. Maapank plaanib jõuda sügisel Tallinna väärtpaberibörsi lisanimekirja.
    Edukamate pankade kiire areng peegeldub kõige eredamalt aktsiahindades, mis on möödunud aasta sügistalvest alates galopeerides kolmekordistanud börsiindeksi Talse. Tänaseks on Talse, mis suures osas on arvutatudki pankade aktsiate hindade põhjal, jõudnud rekordilise 400 punktini, mida väärtpaberispetsialistid pidasid reaalseks laeks aasta lõpus.
    Enamik analüütikuid seob pankade kiiret arengut Eesti 10protsendilise majanduskasvu, Euroopa liiduga liitumise ja väikeste Eesti ettevõtetega, kes ei suuda ise välismaalt odavamat raha sisse laenata.
    Audiitorfirma Price Waterhouse majanduseksperdil Hardo Pajulal valmis juuli lõpus Eesti majanduse kvartaliülevaade, milles ta peab Eesti majanduse seisu parimaks läbi aegade.
    Nn aktsiamulli lõhkemist peab Pajula ülevaade tõenäoliseks vaid siis, kui investorid satuvad praegusest kiirest hinnatõusust eufooriasse ning arvavad, et praegune soodne areng jätkub samas vaimus igavesti.
    Forekspank jätkab tegevust Venemaal
    Forekspank on oma tegevuse sidunud Venemaa operatsioonidega, mille tule- musena omab Forekspank korrespondentarveid paljudes Venemaa pankades. Forekspanga kontode blokeerimine Peterburi pankades Juuli lõpus näitab riski, millega on seotud äritegevus Venemaal.
    Forekspanga juhatuse esimehe Ivar Luki sõnul ei võta nädalatagune intsident pangalt isu Venemaal tegutseda. Luki väitel on Venemaa turg tohutu suur võrreldes näiteks teiste Balti riikide turuga ja seetõttu on pank otsustanud seal kanda kinnitada. Forekspanga Venemaa-huvi toetavad paljud teised finantsinvestorid üle kogu maailma, kes näevad Venemaas suurt arenevat turgu. Viimase aja poliitilist stabiilsust silmas pidades on Venemaale mitmemiljardilise investeeringu teinud näiteks maailmakuulus finantsgeenius George Soros.
    Luki sõnul on Forekspanga strateegia kopeerida Venemaal Eestis välja töötatud pangateenuseid. Venemaa jaoks on Eesti pangad lähimad vene keelt valdavad Euroopa pangad ja seetõttu ollakse meelsasti nõus koostööd tegema.
    Miks ei lähe Forekspank teistesse Balti riikidesse? Ivar Lukk: «Ükskõik millise turu hõivamisel on kindel hind. Meie arvates on Vene turu hõivamine tunduvalt tulusam.»
    Forekspanga Eesti strateegia on lisaks Tallinna, Narva ja Tartu kontoritele avada ka Pärnu kontor ja sellega piirduda. Muuhulgas on lootused pandud kiiresti arenevale internetipangandusele. Interneti kaudu on klientidega 10 korda efektiivsem suhelda kui läbi pangakontorite, leiab Lukk.
    Luki sõnul pole Forekspanga ambitsiooniks ilmtingimata kasvada. «Meie peamine eesmärk on olla efektiivsed ja võimalikult efektiivselt aktsionäridele tulu teenida,» möönab ta. Sellest tulenevalt ei kavatse Forekspank teha ärimahu kasvatamiseks üleliia suuri kulutusi. Tallinna Pank skandaalide küüsis
    Eestis pankadest kõige enam skandaa- le ligi meelitanud Tallinna Pank püsib vaatamata kõikuvale mainele Eesti juhtivate pankade hulgas. Tänaseks on selle aasta alguses paljudele jutuainet pakkunud Inreko 40 miljoni kroonine laevalaen ära müüdud Talinvestile ja pärast avalikku madinat on Ühispangaga sõlmitud vaherahu.
    Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg kinnitab, et sõda Ühispangaga pole Tallinna Panga tervisele halvasti mõjunud. Tema sõnul on pangaliidus praegu suvepuhkus ja kevadel esile kerkinud Ühispangaga seotud korruptsiooniprobleeme ei arutata. Sammelselja väitel oli kemplemine Ühispangaga rumal ja kahetsusväärne tegu, mida ta ei soovi meenutada. Ta usub, et nende skandaalidega pank pigem karastus ja suudab edaspidi paremini toime tulla.
    Skandaalidega peab edaspidi hakkama saama Tallinna Panga juhatuse uus liige Gunnar Okk, keda avalikkus mäletab Statoil Eesti esimese juhina. Okk töötas vahepeal Rootsis ja vastutab alates suvest Tallinna Panga turundust ja avalikke suhteid puudutavate asjade eest. Tallinna Panga senise avalike suhete korraldaja KPMS & Partneri töömahtu on panga juhtkond märgatavalt vähendanud.
    Sel aastal jättis Tallinna Pank kasumiprognoosi muutmata ja panga aktsia hind börsil pole läinud kaasa konkurentide kiire tõusuga. Rait Lukas tunnistab, et ka klientide juurdekasv pole käesoleval aastal nii suur olnud kui planeeritud. Lukase sõnul on aga praegu pangale suurusest tähtsam efektiivsus ja selle säilitamine. Samas möönab ta, et panga suurus on pikemas perspektiivis vahend universaalpangana tegutsemisel.
    Lähemas perspektiivis on pangal plaanis peale Läti (Saules Pank) kanda kinnitada ka Leedus. Venemaale pole Tallinna Pangal plaanis laieneda. Ühispank lõpetab PEPi ühendamise
    Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga (PEP) liitumisega läks Ühispank varade mahult mööda kauaaegsest konkurendist Hoiupangast ja astus kandadele Hansapangale, ent suurt hüpet kvaliteedis pole Ühispank sellele vaatamata teinud. Samuti pole Ühispank erinevalt mitmest konkurendist tõstnud veel oma kasumiprognoosi.
    Ühispanga finantsdirektori Urmas Pütsepa sõnul läks PEPi ülevõtmine pangale esimesel poolaastal maksma 25--30 miljonit krooni. Sellist kulutust pole Ühispangal enam plaanis ning seetõttu tõstab pank augusti viimastel päevadel oma kasumiprognoosi, möönab Pütsepp. Praegu ei taha pank uut prognoosi teha, kuna kahe panga ühinemise peab kõigepealt üle vaatama ja kinnitama audiitor.
    Ühispanga juulikuu puhaskasum oli 18 miljonit krooni. Kui pank suudab seda taset aasta lõpuni säilitada, teeniks ta aasta lõpuks senisele poolaastakasumile (57 miljonit krooni) veel 110 miljonit krooni lisaks. Ühispanga esialgne kasumiprognoos oli 105 miljonit krooni.
    Ühispank tekkis kümne väiksema maapiirkonna panga liitumisest ja on turuliider just maapiirkondades, Lõuna- ja Kesk-Eestis. Tänavu tuli Ühispank turule nn postipangaga, mis muudab Ühispanga filiaalideks väiksemate asulate postkontorid. Urmas Pütsepa sõnul tahab Ühispank selle sammuga veelgi läheneda oma klientidele, kellest suurem osa asub just väiksemates keskustes.
    Pütsepa sõnul pole laienemine ja bilansimahu suurendamine Ühispanga esmane eesmärk. Tema väitel on panga jaoks tähtsam efektiivsuse tõstmine. Ehkki Ühispanga töös ongi mõningast paranemist märgata, jäävad tema efektiivsusnäitajaid mitme konkurendi omadele veel alla.
    Seni pole Ühispank erinevalt konkurentpankadest veel alustanud tegevuse laiendamist teistes Balti riikides, Venemaal või Ukrainas. Pütsepa väitel on Balti turg küll eesmärgiks seatud, ent täpsemaid plaane on veel vara kommenteerida.
    Hansapank kasvab ootuspäraselt
    Hansapank on saanud hakkama pan- ga kiire kasvuga, kui jätta arvesta- mata tõrked Telehansa turvasüsteemis ja arvutiviga, mis viis juulis rivist välja enamiku Hansapanga sularahaautomaate ja häiris börsi tööd.
    Pärast selle aasta esimese poole tulemuste selgumist tuli Hansapank välja ootamatu uudisega: nii panga kui grupi esialgne kasumiprognoos tõusis 48 protsenti. Vastavalt prognoosile kavatseb pank teenida 380 miljonit krooni puhaskasumit. Aasta algul planeeriti teenida 124 miljonit vähem.
    Hansapanga tulemus on igati ootuspärane. Panga edu kindlustavad konkurentidest suurem turuosa eriti Tallinna ettevõtete seas, kus pank on hõivanud umbes poole turust.
    «See pole tegelikult üldsegi hea tulemus,» kommenteerib Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt panga kasuminumbreid. Kui varem teenis Hansapank ligi poole pankade kogukasumist, siis nüüd moodustab Hansapanga kasum 40 protsenti. Seega on ka konkurendid kosunud.
    Tõusnud kasumiprognoosi taga on eelkõige Eesti majanduse kasvamine. Neivelti sõnul ei osanud aasta alguses keegi ennustada Eestile rohkem kui 10protsendilist majanduskasvu. «Kui oleks sellist kasvu ette näinud, oleks võinud rohkem investeerida kontoritesse,» tunnistab Neivelt. Tema hinnangul võib Eesti majanduse kasvutempo olla seni välja pakutud 10-11 protsendi asemel veelgi kiirem, kuni 14 protsenti aastas.
    Hansapank saab suurimat tulu mitteintressituludelt: teenustasudelt, valuuta konverteerimisest ja väärtpaberitega seotud tehingutelt. Hansapank teeb kolmandiku Tallinna börsi käibest, edestades konkurente kolmekordselt. Hansapanga turuosa välisvaluutatehingutes on ligikaudu 50 protsenti.
    Neivelti sõnul on Hansapanga kasvu kiirendanud ka konkurentidest ligi poole suurem omakapital.
    Hoiupank vaatab ida poole
    Eesti turul on Hoiupank pärast Ühis- panga ja PEPi ühinemist jäänud suu- ruselt kolmandaks pangaks, ent sellegipoolest näitavad panga üha paranevad majandustulemused ja efektiivsusnäitajad kiiret kasvu. Kevadel välja hõigatud Hoiupanga ja Tallinna Panga liitumine oleks ühendatud panga viinud ligi 10miljardilise bilansimahuga kindlalt Eesti liiderpangaks. Ometi jahtusid lähenemiskatsed suve keskpaigaks ning pangad jätkavad iseseisvalt.
    Hoiupanga juhatuse liige Aare Kilp möönab, et vaatamata Hoiupanga kevadistele ametlikele teadetele liitumisläbirääkimiste kohta mõne Eesti pangaga ei pea Hoiupank täna enam läbirääkimisi mitte kellegagi.
    Samuti on maha maetud Hoiupanga kindel plaan tungida Leedu turule. Selle asemele on kerkimas kava katsuda õnne Venemaal ja Ukrainas. Hoiupanga juhatuse aseesimees Priit Haller nimetab Venemaa plaane küllalt tõsisteks, et sinna 50 miljonit krooni investeerida. Tema sõnul on Leedu turust loobumise plaan kindel ja seda ei kõigutanud isegi Hoiupanga esimese poolaasta head majandustulemused.
    Hoiupank tegi oma uue, ligi 100 miljonit krooni suurema kasumiprognoosi, arvestades Eesti kaheksaprotsendilist majanduskasvu. Aare Kilbi sõnul tahab Hoiupank olla prognoosis võimalikult konservatiivne. Tegelik kasum võib tulla mitme protsendi võrra kõrgem, kuna optimistlikumad hindajad peavad Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks 12--14 protsenti.
    Halleri sõnul valib ametist lahkuva Hoiupanga juhi Olari Taali järglase panga järelevalvenõukogu 21. augusti istungil. Sellele eelneva nädala jooksul peavad juhatuse liikmed läbi tegema nn paavsti valimise, kus uue juhi valib praegune juhatus, kuhu peale Halleri ja Kilbi kuuluvad veel Üllar Jaaksoo, Mati Jostov, Juta Maar, Aimar Jugaste ja Aivar Rehe. Endine juhatuse liige Aavo Kokk töötab alates juunist Eesti Ekspressi peatoimetajana.
    Haller annab mõista, et Hoiupanga uueks juhatuse esimeheks võib saada panga praegune aktiivne liider, s.o tema ise.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
USA börs jätkas tõusu
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Kolmapäeval jätkus USA börsidel tõus, kui kõik kolm peamist indeksit ronisid kõrgemale, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: uue riskifondi miljonid, meelerahu ja politseinikud allilmas
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Neljapäevases hommikuprogrammis teeme juttu endiste politseinike üllatavatest sidemetest allilmaga, mis paljastusid sajandi maffiaprotsessil. Osadest neist saate Äripäevast lugeda juba täna õhtul, osadest neljapäeva hommikul.
Raadiohommikus: kust tuleb töökius ning kuidas peab maitsema veganpihv?
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägitakse töökiusamisest, veganpihvidest ja lühirendiautode äri toimimisest raskete ilmaolude korral.