Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leimann sai vastuse NRG-lt
NRG Energy Eesti esinduse direktori Hillar Lauri sõnul on Brown arvamusel, et energeetikanõukogusse kuulusid valed inimesed. «Miks kuulusid nõukogusse ainult teadlased,» küsib Brown, refereeris Lauri kirja. «Kus on pangandus- ja äriinimesed? Äriplaan on ju kommertsdokument, mitte teaduslik uurimistöö.»
Oma kirjas väljendab Brown ka hämmeldust majandusministeeriumi asekantsleri Arvi Hamburgi kahenäolisuse üle, nentis Lauri. «Hamburg, kes osales äriplaani väljatöötamisel ja läbirääkimistel valitsuse esindajana, oleks võinud juba siis osutada vajakajäämistele,» lisas Lauri.
Lauri sõnul saatis Leimann paar nädalat tagasi NRG Energyle kirja, milles palus arvamust energeetikanõukogu otsuse kohta. «Browni kiri on pool vastusest,» selgitas Lauri. «Teise poole vormistab äriplaani välja töötanud töörühm, kes loodetavasti saab kokku algaval nädalal.»
Kas NRG Energy on valmis äriplaani tegema muudatusi, ei soovinud Lauri kommenteerida. «Sellele annab vastuse töörühma kiri,» lisas ta.
«Energeetikanõukogu leidis, et puudub põhjendus, kuivõrd ratsionaalne äriplaan üldse on,» rääkis nõukogu liige, Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetikainstituudi direktor, professor Mati Valdma. «Lähtetingimused on muutunud ja praegu Eesti energeetikas monopoli luua pole otstarbekas.»
Valdma sõnul juhtis energeetikanõukogu oma otsuses majandusministri tähelepanu elektri hinna tõusule, mis käivitab liigsuure inflatsiooni ja on vastuolus euronõuetega, samuti ameeriklaste taotlusele vähendada NRG ja loodava ühisfirma äririski, elektrijaamade allahinnatud väärtusele jm.
Kokku on otsuses äriplaani kohta 14 märkust. Energeetikanõukogu otsus on majandusministrile soovitusliku iseloomuga.
30. juunil valminud äriplaan näeb ette paigaldada aastaks 2005 Balti ja Eesti elektrijaama uusi seadmeid kuue miljardi krooni eest. Aastani 2027 on plaanis investeerida kokku 15 miljardit krooni.
Äriplaani kohaselt saavad Narva elektrijaamade omanikeks Eesti Energia (51 protsenti) ja NRG Energy tütarfirma NRGenerating International B.V. (49 protsenti).
Eesti pool osaleb ühisfirma omakapitalis elektrijaamade varaga, ameeriklased teeksid aga 67,225 USA dollari suuruse sissemakse aktsiakapitali.
Valitsusel on septembri lõpuni aega otsustada, kas anda luba moodustada Balti ja Eesti elektrijaama baasil ühisettevõte ameeriklastega.