26. august 1997
Jaga lugu:

Tallinna Balti koostööbörs

Kanada turundus- ja müügikonsultant Thomas McKaig tabas viis aastat tagasi otse kümnesse, kui oletas, et Tallinn võib saada Balti väärtpaberituru liidriks, kuigi tollane Tallinna rahvusvaheline väärtpaberite börs polnud õieti veel mingi börs.

Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberituru väiksust arvestades on otstarbekas eraalgatusel põhineva ühise börsi loomine. See on soodne investoreile ning liidab Balti riikide majandust palju enam kui poliitilised memorandumid ja assambleed. Juba praegu hindavad paljud börsiettevõtted oma turuosa mitte Eesti, vaid Baltikumi piires, ühisbörs aitab sellele veelgi kaasa. Tavakodanikud saavad palju enam teavet selle kohta, mida kujutab endast näiteks Daugavpilsi ketitehas või Rokiskise juustuvabrik.

Tehnilisest küljest ei tohiks ühisbörsi loomisel raskusi tekkida. Peamine põhjus, miks kahe aasta eest ideena välja pakutud Balti väärtpaberibörsist seni asja pole saanud, on Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi omavaheline konkurents ja erinev kauplemiskeskkond.

Leedu ja Läti väärtpaberiturg toimib tellimusraamatu alusel. Vahe on selles, et kui Leedus antakse aktsiatele hind üks kord, siis Lätis kaks korda päevas. Eesti on-line kauplemisega börs on neist tunduvalt atraktiivsem.

Tallinna börsi nõukogu esimees Ivar Lukk avaldas mullu oktoobris arvamust, et ühisbörsi loomist pärsib Läti ja Leedu hirm: «Hirm, et tuleb naaber, kellel on õnnestunud asi teha efektiivsemalt, ja ta haarab äriotsad käest ja leiva suust.»

Tundub, et lätlased on vahepeal hirmust üle saanud ning on huvitatud väärtpaberialasest koostööst riikide vahel. 1. juulil jõustus Eesti ja Läti keskdepositooriumide korrespondentsuhete leping. Leedulased peavad aga jäärapäiselt oma börsisüsteemi teistest paremaks ning on depositooriumide koostöö osas äraootavad.

Mullu avatud Tallinna väärtpaberibörs on hõivanud Riia ja Vilniuse börsi ees liidrikoha ning pretendeerib kindlalt ühise Balti väärtpaberibörsi peakontori tiitlile. Liidriroll kajastub kõige ilmekamalt käibes. Tallinnas oli eile börsisüsteemi käive taas rekordiliselt kõrge -- 274,5 mln krooni. Riias kaubeldi eile 6,9 mln krooni ja Vilniuses 3,8 mln krooni eest. Kui Balti majanduslehtede koostööna alustati väärtpaberiturgude koondindeksi Balti 30 (B30) arvutamist, oli iga riigi aktsiate osakaal indeksis 33 protsenti. Kolme kuuga on Eesti kümne suurema börsiettevõtte osakaal suurenenud 44 protsendini.

Ennustused, et investorid suunduvad Eesti turult Lätti-Leetu, ei ole täitunud. Pigem on sealsed ettevõtted otsustanud tulla Tallinna börsile, investoritele lähemale. Reedel teatas soovist noteerida aktsiad siinsel börsil Läti suurim lihatootja Rigas Miesnieks, esmaspäeval mahlatootja Gutta.

Tallinna väärtpaberiturul on nõrgimaks kohaks börsi seadusandlik baas ning järelevalve tehingute üle, millest annavad tunnistust mitu võimaliku siseinfo kasutamise juhtumit, mille uurimine on lõpliku tõeni jõudmata soikunud.

Kuna Balti väärtpaberibörsi loomiseni läheb veel aega, peaks Tallinn ahvatlema naaberriikide firmasid noteerima aktsiaid siinsel börsil. Enam huvi pakuks investoritele kindlasti Riia ja Vilniuse börsi ametlikus nimekirjas olevad ettevõtted. Samas ei tohi teha välisfirmadele noteerimisel allahindlust, börsi reglement olgu neilegi kohustuseks.

Baltimaade finantsturul oma liidripositsiooni kindlustada on Eestil praegu palju enam võimalusi kui Läti transiidi ja tööstusega ning Leedu põllumajandusega nagu võrdne võrdsega rinda pista.

Jaga lugu:
Hetkel kuum