Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlad viivad Eesti Kütuse hauda

    Vastavalt äriseadustikule on riigiettevõtete ümberkujundamiseks aega kuni 1. septembrini, mis on viimane tähtaeg saata taotlus äriregistrisse kandmiseks. Kõik selleks ajaks äriregistrisse kandmist mitte taotlenud firmad kuuluvad seaduse kohaselt likvideerimisele.
    Seetõttu on Eesti Kütuse tuleviku suhtes kolm võimalust. Esiteks, et riik leiab lahenduse, kuidas maksta Esoili erastamisest laekunud rahaga Eesti Kütuse võlg rahandusministeeriumile, mille järel on firma varad tasakaalus kohustustega ja on mõte esitada äriregistrisse kandmise taotlus. Teiseks, pole mõtet negatiivse varaga firmat äriregistrisse kandma hakata ja Eesti Kütus tuleb likvideerida. Kolmas, rohkem teoreetiline võimalus on see, et riik pikendab äriregistrisse kandmise tähtaega ja ettevõte jääb endises seisus virelema.
    Kunagine kütusemonopol, mis kümnendi algul Eesti majandust üleval hoidis, on tänaseks oma rolli täitnud ja kahanenud 2protsendilise turuosaga hulgimüügifirmaks. Eesti Kütuse varade hulka kuuluvad peakorter Tallinnas ja naftabaasid Rakveres, Haapsalus ning Kohtla-Järvel, mis hetkel müügis on. Viimase aasta jooksul on Eesti Kütus müünud Viljandi, Paide, Hiiumaa ja Narva naftabaasi ning Tallinna ja Pärnu kütteturustuskontori. Suuremate terminaalide müügist on Eesti Kütus teeninud umbes miljon krooni, Hiiumaa terminaali müügist sai firma umbes 200 000 krooni.
    Eesti Kütuse eelmise aasta käive oli 213 miljonit krooni ja kasum 25 miljonit krooni. Kasum ei ole aga majandustegevusest, vaid finantstulust, ASide Estonian Transoil ja Traffic Service aktsiate müügist Nestele, võiduga lõppenud kohtuprotsessist Neste vastu ja vahekohtu otsusega Eesti Kütuse bilansist väljunud Tartu Kommertspanga võlanõudest.
    Selle aasta seitse kuud lõpetas Eesti Kütus peadirektori Toomas Saksa kinnitusel kahjumiga, mis on kütusefirmade puhul tavaline. «Pangalaene ei ole, sest keegi ei anna,» märgib ta. Saks prognoosib ettevõttele ka selleks aastaks umbes 200 miljoni kroonist käivet.
    Eelmisel aastal maksuametiga sõlmitud viivisnõude ajatamise graafiku järgi maksab Eesti Kütus iga kuu 600 000 krooni maksuametile, mis teeb aastas kokku 7,2 miljonit krooni. «Lisaks maksime eelmisel aastal kasumi pealt reipalt üle viie miljoni krooni tulumaksu,» meenutab Toomas Saks. Kõik see vähendab selgelt Eesti Kütuse võimalust tihedas konkurentsis kütuseturul pinnale jääda.
    Eelmisel aastal taastas Eesti Kütus oma sidemed kütuse maaletoomiseks. «Üle poole toome ise,» selgitab Toomas Saks. Ülejäänu ostab Eesti Kütus Neste Tallinna terminaalist.
    Nelja aasta eest ligi 1000 töötajaga suurfirmast on tänaseks alles jäänud 120 inimesega ettevõte. Parima pildi muutustest annab Saks näitlikult oma kabinetis. «Kunagi oli mul üle kahekümne asetäitja,» viipab ta käega üle toa, mis püsinud muutumatuna aegadest, mil firmat juhtis tänaseks Nestesse siirdunud Riho Sild.
    Eesti Kütuse eksisteerimise on küsitavaks muutnud 54 miljoni kroonine võlg rahandusministeeriumile, mille tasumiseks firmal raha ei ole. Ainus võimalik lahendus oleks võla tasumine Esoili erastamisest jäänud 42 miljoni krooni eest, mida eri ametkonnad seni lõpuni viia pole suutnud. «Tants käib selle ümber, kes käsutab erastamisest laekunud raha,» väidab Toomas Saks.
    Vastuolu on selles, et Eesti Kütust kureerib majandusministeerium, erastab erastamisagentuur, võlad on aga rahandusministeeriumile ja viimasele alluvale maksuametile.
    «Ootan rahandusministeeriumilt vastust,» ütleb Eesti Kütuse kuraator Kalev Pikaru majandusministeeriumist. Juba juuli algul saatsime kooskõlastuse, aga seni vastust pole, nendib ta.
    «Ei välista, et Eesti Kütus läheb likvideerimisele,» möönab Pikaru. «Aga see ei tähenda sugugi, et ta ilmtingimata likvideerimisele läheb,» lisab ta kohe. Kolmandat võimalust, et äriregistrisse kandmise taotluse tähtaega pikendatakse, Pikaru väitel arutatud ei ole.
    «Küsimus on selles, et kooskõlastasime ettepaneku reservatsiooniga, sest erastamisest saadud raha kasutamise kord ei ole kooskõlas majandusministeeriumi materjaliga,» teatab rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton.
    1. juulil võttis valitsus vastu määruse, mille järgi ei saa erastamisest laekunud rahaga katta võlgu, mis ei ole erastamislepingus kirjas. «Asi jäi bürokraatia taha,» tunnistab Dalton.
    Samas kinnitab Dalton, et Eesti Kütuse küsimus võinuks jõuda eelmisel teisipäeval valitsuse istungile ja valitsus võinuks eriotsusega lahenduse vastu võtta. «Oli kokkulepe, et Leimann (majandusminister Jaak Leimann -- toim.) esitab täna valitsusele otsuse,» ütles Dalton möödunud teisipäeval. «Leimann seda aga ei soovinud,» teatab Dalton.
    «Eesti Kütuse agoonia on kestnud kaua, nüüd on küsimus selles, kas Leimann tõmbab juhtme seinast välja ja lõpetab talle õhu andmise,» kommenteerib Dalton. Sisuliselt tähendab see Eesti Kütuse sundlikvideerimist, on Dalton veendunud. See tähendab, et Eesti Kütuse vara müüakse maha ja raha jagatakse võlausaldajate vahel.
    Nõude iseloomust lähtuvalt on esikohal rahandusministeeriumi võlanõue ja teisel kohal maksuameti nõue. Dalton nõustub väitega, et Eesti Kütuse vara müügist ei pruugi koguda sedagi 42 miljonit krooni, mis võinuks saada lahenduse leidmisel Esoili erastamisest laekunud rahast. «Arvestades olukorda kütuseturul, peab ostja olema väga hakkaja inimene,» arvab Dalton.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütleb, et agentuur ootab rahandusministeeriumi seisukohta, kuidas tõlgendada erastamisest laekuva raha kasutamise määrust. Kui see on võimalik, tasuks erastamisagentuur võla rahandusministeeriumile, sõnab ta.
    Kui võlg rahandusministeeriumile saab kustutatud, on Eesti Kütus jälle elujõuline, räägib Sarnet. «Siis on võimalik kanda ta äriregistrisse,» lisab ta. Sellisel juhul on Eesti Kütus võimalik hiljem ka erastada, sest ettevõte on kantud erastamisnimekirja, lausub Sarnet.
    Väino Sarnet ei eita, et lugu võib lõppeda ka Eesti Kütuse likvideerimisega. «Ka see variant ei ole täielikult välistatud,» tõdeb ta.
    Eesti Kütuse säilimine riigi omanduses ei ole põhjendatud, räägib kütusefirma ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. «Võib- olla tõesti on likvideerimine kõige õigem otsus,» mõtiskleb ta. «Eesti Kütuse minevik on nii kirju, et võivad kerkida uued võlausaldajad,» põhjendab Luukas.
    Sama mõttega on harjunud ka Toomas Saks. «Ühtpidi on likvideerimine kõige mõistlikum, sest probleemipundar Eesti Kütus oleks sellega kohe lahendatud,» noogutab ta. Likvideeriminegi on ju erastamise üks erivorm, sest varad müüakse maha, nendib Saks.
    Saksa väitel on riik Eesti Kütuse omanikuna juba kaotanud 90 miljonit krooni, sest võinuks ise saada Eesti Panga nõude Tartu Kommertspanga ja seeläbi võlanõude Eesti Kütuse vastu, mille Esoili erastamise eel omandas Aadu Luukase juhitud Pakterminali ja tänase Alexela ühine firma AS AA-õligrupp. Eelleping tollase majandusministri Liina Tõnissoni ja Eesti Panga presidendi Vahur Krafti vahel oli sõlmitud, aga kusagil kõrgemal jäi asi pidama, nendib Saks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi Intress kõrgem kui Leedul ja Lätil
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.