• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra paigutab naftamiljardeid

    Sel nädalal tegi Norra majandusminister Grete Knudsen viimase ettepaneku naftamiljardite kasutamise kohta. Ta soovib eraettevõtetega kahasse luua investeerimisfirma, mis hakkab raha paigutama väikestesse ja keskmistesse firmadesse nii Norras kui ka välismaal. Investeerimisfirma saab oma käsutusse 9,5 mld Eesti krooni ja riigile jääb selle aktsiatest kuni 49%.
    Selle rahaga tahavad norralased kaitsta oma strateegilisi firmasid välismaiste aktsiaostude eest. Nimelt lähevad nad vasturünnakule ja hakkavad ise ostma nende välisfirmade aktsiaid, kes nende arvates võivad saada ohuks Norra sõltumatusele.
    Missuguseid Norra firmasid kaitsta tahetakse, seda Norra majandusminister ei täpsustanud. Kuid tõenäoliselt pidas ta eelkõige silmas panku ja kindlustusfirmasid.
    Norra kommertspangad on rahvusvahelise mõõdupuu järgi suhteliselt väikesed, mistõttu valitseb risk, et välisfirmad võivad nende ülesostmisega Norra finantsturul suure mõju saavutada. Teised Põhjamaad pelgavad, et Norra võib oma naftamiljarditega osta naaberriigi mõne suure kommertspanga või kindlustusfirma aktsiaid.
    Teine valdkond, mida Norra valitsus kavatseb kaitsta, on Norra kontsernid, mis tegutsevad küll Norras, kuid mille tegevuse laiendamine toimub põhiliselt välismaal. Riik on huvitatud, et niisugused suurfirmad nagu Kværner, Orkla ja Aker tegutseksid Norras edasi ja aitaksid tagada hõivet.
    Norra majandusringkonnad pole sugugi vaimustatud majandusministri uue investeerimisfirma ideest. Nimelt kuulub hiljutisest suurest pangakriisist peale riigile niigi suur osa pankadest ja riigil on ka domineeriv huvi Norra naftatööstuses. Seepärast majandusringkonnad ei soovigi, et riigi osa majanduses suureneks.
    Uus 9,5 miljardi krooniga investeerimisfirma on tõeline kääbus, võrreldes riigile kuuluva nn õlifondiga, kuhu 1995. a peale kogutakse Põhjamere naftahõlvamisest üle jäävad miljardid. Riigieelarve prognoosi kohaselt peaks õlifondi tänavu lisanduma 110 miljardit Eesti krooni, nii et aasta lõpuks on seal 201 miljardit krooni. See tähendab, et nimetatud fond kasvab rutemini, kui loodetud.
    Riigieelarve kohaselt peaks 2001. a lõpuks fondis olema juba 787 miljardit Eesti krooni, kuid ekspertide hinnangul võib see summa ulatuda isegi 807 miljardini.
    Need rahad on kavas investeerida eeskätt välismaale. Õlifondi eesmärk on tagada Norra majanduse hea käekäik ka pärast seda, kui Põhjamere naftavarud hakkavad kokku kuivama.
    Seni on õlifondi raha paigutatud eeskätt obligatsioonidesse, kuid nüüd tahab valitsus saada selle pealt suuremat tulu ja on seetõttu nõus rohkem riskima. Nii ollaksegi valmis paigutama 30--50% fondi rahast börsiaktsiatesse.
    Juba on enam kui 30 maaklerifirmat väljendanud oma huvi selle vastu, et viia naftamiljardeid maailma börsidele. Nende hulgast valitakse välja umbes viis firmat, kelle käsutusse antakse vähemalt 7,6 mld Eesti krooni.
    Seni pole mingeid teateid, kuidas õlifond kavatseb teha rahapaigutuse eri riikide börside vahel, kuid tõenäoliselt suurem osa sellest läheb siiski maailma suurimatele börsidele. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.