Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra paigutab naftamiljardeid

    Sel nädalal tegi Norra majandusminister Grete Knudsen viimase ettepaneku naftamiljardite kasutamise kohta. Ta soovib eraettevõtetega kahasse luua investeerimisfirma, mis hakkab raha paigutama väikestesse ja keskmistesse firmadesse nii Norras kui ka välismaal. Investeerimisfirma saab oma käsutusse 9,5 mld Eesti krooni ja riigile jääb selle aktsiatest kuni 49%.
    Selle rahaga tahavad norralased kaitsta oma strateegilisi firmasid välismaiste aktsiaostude eest. Nimelt lähevad nad vasturünnakule ja hakkavad ise ostma nende välisfirmade aktsiaid, kes nende arvates võivad saada ohuks Norra sõltumatusele.
    Missuguseid Norra firmasid kaitsta tahetakse, seda Norra majandusminister ei täpsustanud. Kuid tõenäoliselt pidas ta eelkõige silmas panku ja kindlustusfirmasid.
    Norra kommertspangad on rahvusvahelise mõõdupuu järgi suhteliselt väikesed, mistõttu valitseb risk, et välisfirmad võivad nende ülesostmisega Norra finantsturul suure mõju saavutada. Teised Põhjamaad pelgavad, et Norra võib oma naftamiljarditega osta naaberriigi mõne suure kommertspanga või kindlustusfirma aktsiaid.
    Teine valdkond, mida Norra valitsus kavatseb kaitsta, on Norra kontsernid, mis tegutsevad küll Norras, kuid mille tegevuse laiendamine toimub põhiliselt välismaal. Riik on huvitatud, et niisugused suurfirmad nagu Kværner, Orkla ja Aker tegutseksid Norras edasi ja aitaksid tagada hõivet.
    Norra majandusringkonnad pole sugugi vaimustatud majandusministri uue investeerimisfirma ideest. Nimelt kuulub hiljutisest suurest pangakriisist peale riigile niigi suur osa pankadest ja riigil on ka domineeriv huvi Norra naftatööstuses. Seepärast majandusringkonnad ei soovigi, et riigi osa majanduses suureneks.
    Uus 9,5 miljardi krooniga investeerimisfirma on tõeline kääbus, võrreldes riigile kuuluva nn õlifondiga, kuhu 1995. a peale kogutakse Põhjamere naftahõlvamisest üle jäävad miljardid. Riigieelarve prognoosi kohaselt peaks õlifondi tänavu lisanduma 110 miljardit Eesti krooni, nii et aasta lõpuks on seal 201 miljardit krooni. See tähendab, et nimetatud fond kasvab rutemini, kui loodetud.
    Riigieelarve kohaselt peaks 2001. a lõpuks fondis olema juba 787 miljardit Eesti krooni, kuid ekspertide hinnangul võib see summa ulatuda isegi 807 miljardini.
    Need rahad on kavas investeerida eeskätt välismaale. Õlifondi eesmärk on tagada Norra majanduse hea käekäik ka pärast seda, kui Põhjamere naftavarud hakkavad kokku kuivama.
    Seni on õlifondi raha paigutatud eeskätt obligatsioonidesse, kuid nüüd tahab valitsus saada selle pealt suuremat tulu ja on seetõttu nõus rohkem riskima. Nii ollaksegi valmis paigutama 30--50% fondi rahast börsiaktsiatesse.
    Juba on enam kui 30 maaklerifirmat väljendanud oma huvi selle vastu, et viia naftamiljardeid maailma börsidele. Nende hulgast valitakse välja umbes viis firmat, kelle käsutusse antakse vähemalt 7,6 mld Eesti krooni.
    Seni pole mingeid teateid, kuidas õlifond kavatseb teha rahapaigutuse eri riikide börside vahel, kuid tõenäoliselt suurem osa sellest läheb siiski maailma suurimatele börsidele. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.