• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapank läheb Leedu turule

    Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse kinnitusel on pangal kavas asutada Leedus täiesti uus pank. «Me teeme alles ettevalmistusi ja ametlikku taotlust panga avamiseks veel pole,» lisas ta samas.
    Hansapanga Leedu projekti juhtiv panga välissuhete ja -esinduste direktor Peeter Torim ütles, et praegu pole veel selge, kas Leedu tütarettevõte hakkab kandma nime Hansabank Lietuva, misoleks sarnane Eestis ning Lätis tegutsevate pankade nimega.
    Torimi sõnul asub lähinädalatel tööle Leedust pärit projektijuht, kellega koos pannakse paika panga täpsemad tegevusplaanid ja ajakava.
    Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis ütles, et kõik seitse miljonit Hansapanga uut aktsiat müüakse turuhinnaga. Müügist saadav kapital on praegust Hansapanga aktsia hinda arvestades 1,6 miljardit krooni. Viis miljonit aktsiat, millest saadav tulu läheb uue panga rahastamiseks, müüakse tõenäoliselt järgmise aasta alguses avalikult ühe maailma tuntud nõustaja kaasabil, rääkis Mõis.
    Mõisa sõnul on väljalastava emissiooni maht selline, mida võib rahvusvaheliselt müüa.
    Miljon aktsiat kavatseb Hansapank kasutada siis, kui otsustatakse Leedus uue panga loomise asemel mõni teine pank üle võtta ja selle aktsiad Hansapanga omade vastu vahetada. Seda võimalust Rain Lõhmus eriti tõenäoliseks ei pidanud.
    Järele jääva miljoni aktsia ulatuses sõlmib Hansapank oma töötajatega aktsiate ostuoptsioone.
    Hansapanga aktsiakapitali laiendamise peab kinnitama panga aktsionäride erakorraline üldkoosolek 11. oktoobril.
    Rain Lõhmus ütles, et uue panga asutamise üle otsustamisel lähtus Hansapank sellest, et neil on kiire Leedu turule pääsemisega. Tema sõnul ei osutunud ükski olemasolev Leedu pank lähitulevikku silmas pidades perspektiivikaks. «Leidsime, et peame ise midagi korda saatma, sest panga strateegia näeb ette tegutsemist kõigis Balti riikides,» lausus Lõhmus.
    Peeter Torim seletas, et panga asutamiseks Leedus moodustab Hansapank esmalt seal äriühingu ja taotleb Leedu keskpangalt luba panga asutamiseks. Leedu keskpank võib otsuse tegemisega kohalike seaduste järgi viivitada kuni pool aastat, teadis ta.
    Suvel ilmusid Leedu ajakirjanduses töökuulutused, mille kaudu värbas Hansapank tööle pangandust ja rahandust tundvaid spetsialiste. Torimi sõnul võtab Hansapank Leedus esialgu tööle ainult projektijuhi.
    Torim ütles, et panga asutamist Leedus ei saa päris üheselt võrrelda Hansapanga asutamisega Eestis, sest siin loodi pank suhteliselt tühjale turule. Leedus on kiiresti tänapäevasele tasemele arenenud pangad Vilnaus, Hermis ja Snoras, rääkis ta.
    Rain Lõhmuse sõnul on võimalik, et Hansapank teostab uute aktsiate müümiseks rahvusvaheliste võlatähtede, GDRi emissiooni. Tema sõnul selgub emissiooni korraldamise strateegia septembri lõpuks.
    Eestis pole varem ükski ettevõte GDRi emissiooni korraldanud. Hansapanga GDRi emissioonile viitas kuu aega tagasi ka Dow Jonesi uudisteagentuur.
    Hansapanga omakapital kasvab pärast uute aktsiate emiteerimist kahe miljardi kroonini. Hansapank ületab sellega kaks korda Hoiupanga ja kolm korda Ühispanga omakapitali.
    Maaklerifirma HF Kapital juhataja Margus Uudam ütles Hansapanga aktsia hinna võimalikku muutust kommenteerides, et Hansapanga aktsial on seoses panga tegevuse laienemisega tõusuruumi.
    Uudami sõnul tuleb Hansapanga tegevust analüüsides arvesse võtta panga tugevust Eestis ja kiiret arengut Lätis. Tema väitel pole põhjust kahelda selles, et Hansapangal läheks Leedus halvemini kui Lätis.
    Hansapanga aktsia hind tõusis eile Tallinna börsil 0,6 protsenti, lõpetades börsipäeva 233 krooni tasemel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.