• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läänemere jõujooned

    Viimasel nädalal on Läänemeremaade julgeoleku ja integratsiooni probleeme väga tihedalt arutatud. Nii 3. ja 4. septembril Norras Bergenis peetud Põhja- ja Baltimaade välisministrite kohtumine kui ka 5. ja 6. septembril Vilniuses toimunud 12 riigipea rahvusvaheline konverents «Heanaaberlikud suhted -- Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagatis» näitavad selgelt USA ja Venemaa huvi kasvu Läänemere ja eriti Balti piirkonna vastu.
    Bergeni traditsioonilisest Põhjala-Balti kohtumisest võttis esmakordselt osa USA delegatsioon, mida juhtis välisministeeriumi kõrge ametnik Mark Grossman. Kohtumisel Balti välisministritega toonitas ta, et Ühendriigid peavad väga oluliseks rääkida kaasa Läänemere piirkonna arengus ning osaleda sealsete probleemide lahendamises. Vilniuses juhatas USA delegatsiooni asevälisminister Ronald Asmus, kes on RAND korporatsiooni analüütikuna aktiivselt tegelnud NATO laienemise küsimustega. Kui arvestada, et samuti läinud nädalal Washingtonis toimunud kohtumisel baltlastega kinnitas USA administratsiooni kõrge ametnik, et USA toetab Balti riikide NATOsse pürgimist ning lükkab tagasi kõik Venemaa nõuded külmutada NATO laienemine järgmiseks kümneks aastaks, siis on USA huvi selles piirkonnas märksa ilmsem kui näiteks Euroopa Liidu (EL) liidritel Saksamaal ja Prantsusmaal. Muuseas, need riigid ei ole seni peale sõnade eriti agaralt pooldanud ka Baltimaade jõudmist NATOsse ja isegi ELi, kuna nende seisukoha järgi peaksid need kaks organisatsiooni laienema paralleelselt.
    Samal ajal on märgata Venemaa elavnemist ning soovi minna suhetes Baltimaadega konfrontatsioonilt üle positiivsele hõlvamisele. Venemaa on valmis lõpetama piiritüli ja pakkuma soodsaid majandussuhteid, kuid nõuab vastutasuks Baltimaade NATOst väljajäämist.
    Vilniuses president Lennart Meriga kohtudes lubas Venemaa peaminister Viktor T?ernomõrdin hoolt kanda, et kahe riigi piirileping saaks alla kirjutatud, ning ergutada valitsustevahelise majanduskomisjoni loomist. Et see oli eelkõige Venemaa initsiatiiv, näitab asjaolu, et T?ernomõrdini plaanidest Eesti suhtes ei kuulnud esimesena mitte president Meri, vaid mõnda aega tagasi hoopis Soome peaminister Paavo Lipponen. Et Eesti enda välispoliitika Venemaa suunal on hambutu olnud, kinnitab ka õigeusu kiriku tülis vahendajarolli loovutamine ärimeestele.
    Vene-Läti valitsustevaheline komisjon tegutseb juba mõnda aega ja selle põhiteemaks on Vene transiit läbi Läti sadamate. Vene-Leedu komisjon loodi hiljuti ning see töötab välja kahepoolseid majandusleppeid ja uurib kaubavahetuse laiendamise võimalusi. Mõlema komisjoni Vene-poolsed esindajad on teatanud, et koostöös püütakse vastaspoolt veenda NATOsse mitte astuma.
    Kui vaadata ajalukku, siis toimis valitsustevaheline majanduskomisjon edukalt juba 80. aastatel NSV Liidu ja Soome suhetes. Tagades riiklike raamlepingutega Soomele ülisoodsad tellimused, võimaldas see teda poliitiliselt mõjutada. Niisugune poliitika kandis nime finlandiseerimine. Tõenäoliselt pole midagi imeks panna, kui Vene-Eesti komisjon hakkab edukalt tööle ning pärast järgmisi valimisi võimule tulevad poliitikud asuvad tõestama, kui kahjulik on Eestil ikkagi NATOsse astuda.
    Siin oleks kohane meenutada, mida ütles Vene töösturite liidu president Arkadi Volski, kes muuseas on soovitanud valitsusel Läti Liepaja sadam ära osta, Postimehe intervjuus: «Balti riikide poliitiline suveräniteet on vaieldamatu, mis aga puutub majanduslikku suveräniteeti, siis mitte ükski riik ei saa olla ümbritsetud raudeesriidega.»
    President Meri sõnas Vilniuses, et Eesti-Vene koostöö aluseks peab olema kolm printsiipi: vastastikune kasu, koostöö peab tuginema rahvusvahelisele õigusele ning olema kavandatud perspektiivitundega.
    Huvitav, kas need eesmärgid ei ole saavutatavad ilma mööndusteta vabas konkurentsis, kui sõlmida Venemaaga majandussuhete leping, mis kaotaks topelttollid, või siis vabakaubandusleping?
    Mis meie neutraalsetesse naabritesse puutub, siis ehkki Rootsi praegune sotsiaaldemokraatide valitsus ei poolda riigi astumist NATOsse, on moderaatide liider ja tõenäoline järgmine peaminister Carl Bildt deklareerinud: aeg on küps NATOsse minekuks. Ka Soomes on vaikselt käivitunud arutelu NATOsse astumise teemal, kuna kardetakse Euroopa julgeolekuprobleemide lahendamisest kõrvale jäämist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.