Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läänemere jõujooned

    Viimasel nädalal on Läänemeremaade julgeoleku ja integratsiooni probleeme väga tihedalt arutatud. Nii 3. ja 4. septembril Norras Bergenis peetud Põhja- ja Baltimaade välisministrite kohtumine kui ka 5. ja 6. septembril Vilniuses toimunud 12 riigipea rahvusvaheline konverents «Heanaaberlikud suhted -- Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagatis» näitavad selgelt USA ja Venemaa huvi kasvu Läänemere ja eriti Balti piirkonna vastu.
    Bergeni traditsioonilisest Põhjala-Balti kohtumisest võttis esmakordselt osa USA delegatsioon, mida juhtis välisministeeriumi kõrge ametnik Mark Grossman. Kohtumisel Balti välisministritega toonitas ta, et Ühendriigid peavad väga oluliseks rääkida kaasa Läänemere piirkonna arengus ning osaleda sealsete probleemide lahendamises. Vilniuses juhatas USA delegatsiooni asevälisminister Ronald Asmus, kes on RAND korporatsiooni analüütikuna aktiivselt tegelnud NATO laienemise küsimustega. Kui arvestada, et samuti läinud nädalal Washingtonis toimunud kohtumisel baltlastega kinnitas USA administratsiooni kõrge ametnik, et USA toetab Balti riikide NATOsse pürgimist ning lükkab tagasi kõik Venemaa nõuded külmutada NATO laienemine järgmiseks kümneks aastaks, siis on USA huvi selles piirkonnas märksa ilmsem kui näiteks Euroopa Liidu (EL) liidritel Saksamaal ja Prantsusmaal. Muuseas, need riigid ei ole seni peale sõnade eriti agaralt pooldanud ka Baltimaade jõudmist NATOsse ja isegi ELi, kuna nende seisukoha järgi peaksid need kaks organisatsiooni laienema paralleelselt.
    Samal ajal on märgata Venemaa elavnemist ning soovi minna suhetes Baltimaadega konfrontatsioonilt üle positiivsele hõlvamisele. Venemaa on valmis lõpetama piiritüli ja pakkuma soodsaid majandussuhteid, kuid nõuab vastutasuks Baltimaade NATOst väljajäämist.
    Vilniuses president Lennart Meriga kohtudes lubas Venemaa peaminister Viktor T?ernomõrdin hoolt kanda, et kahe riigi piirileping saaks alla kirjutatud, ning ergutada valitsustevahelise majanduskomisjoni loomist. Et see oli eelkõige Venemaa initsiatiiv, näitab asjaolu, et T?ernomõrdini plaanidest Eesti suhtes ei kuulnud esimesena mitte president Meri, vaid mõnda aega tagasi hoopis Soome peaminister Paavo Lipponen. Et Eesti enda välispoliitika Venemaa suunal on hambutu olnud, kinnitab ka õigeusu kiriku tülis vahendajarolli loovutamine ärimeestele.
    Vene-Läti valitsustevaheline komisjon tegutseb juba mõnda aega ja selle põhiteemaks on Vene transiit läbi Läti sadamate. Vene-Leedu komisjon loodi hiljuti ning see töötab välja kahepoolseid majandusleppeid ja uurib kaubavahetuse laiendamise võimalusi. Mõlema komisjoni Vene-poolsed esindajad on teatanud, et koostöös püütakse vastaspoolt veenda NATOsse mitte astuma.
    Kui vaadata ajalukku, siis toimis valitsustevaheline majanduskomisjon edukalt juba 80. aastatel NSV Liidu ja Soome suhetes. Tagades riiklike raamlepingutega Soomele ülisoodsad tellimused, võimaldas see teda poliitiliselt mõjutada. Niisugune poliitika kandis nime finlandiseerimine. Tõenäoliselt pole midagi imeks panna, kui Vene-Eesti komisjon hakkab edukalt tööle ning pärast järgmisi valimisi võimule tulevad poliitikud asuvad tõestama, kui kahjulik on Eestil ikkagi NATOsse astuda.
    Siin oleks kohane meenutada, mida ütles Vene töösturite liidu president Arkadi Volski, kes muuseas on soovitanud valitsusel Läti Liepaja sadam ära osta, Postimehe intervjuus: «Balti riikide poliitiline suveräniteet on vaieldamatu, mis aga puutub majanduslikku suveräniteeti, siis mitte ükski riik ei saa olla ümbritsetud raudeesriidega.»
    President Meri sõnas Vilniuses, et Eesti-Vene koostöö aluseks peab olema kolm printsiipi: vastastikune kasu, koostöö peab tuginema rahvusvahelisele õigusele ning olema kavandatud perspektiivitundega.
    Huvitav, kas need eesmärgid ei ole saavutatavad ilma mööndusteta vabas konkurentsis, kui sõlmida Venemaaga majandussuhete leping, mis kaotaks topelttollid, või siis vabakaubandusleping?
    Mis meie neutraalsetesse naabritesse puutub, siis ehkki Rootsi praegune sotsiaaldemokraatide valitsus ei poolda riigi astumist NATOsse, on moderaatide liider ja tõenäoline järgmine peaminister Carl Bildt deklareerinud: aeg on küps NATOsse minekuks. Ka Soomes on vaikselt käivitunud arutelu NATOsse astumise teemal, kuna kardetakse Euroopa julgeolekuprobleemide lahendamisest kõrvale jäämist.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.