• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poks Värska vee nimel

    Vaidlus oli seega mõttetu aja ja raha raiskamine, leiab Värska Vee esindaja, patendivolinik Jüri Käosaar. «Patendiamet ja kolm kohtuastet on näidanud oma ebakompetentsust,» järeldab ta ja lisab, et 1992. aastal vastu võetud kaubamärgiseadus hakkab ajale jalgu jääma.
    «Seaduse lüngad ja riigiametnike meelevaldse tegevuse maksab kinni ettevõtja,» nendib patendibüroo Käosaar & Co jurist Mart-Enn Koppel.
    Kohtuvaidlus on näiteks Värska Veele maksma läinud umbes 20 000 krooni. Värska Vee tegevdirektor ja üks kolmest firma asutajast Toivo Nõgesmäe arvutab, et selle raha teenimiseks peavad nad ligi pool aastat Värska vett tootma.
    Tartu õlletehas alustas mineraalvee Värska tootmist 1968. ja Värska sovhoos 1973. aastal. 1977. aastal registreeris õlletehas etiketi, millel oli valge-sinine veetilk ja sõna «Värska». 1993. aastal rahuldas patendiamet õlletehase taotluse registreerida etikett kaubamärgina, kusjuures õlletehasele jäi ainuõigus sõnale «Värska».
    Värska sovhoosi mineraalveetsehhi endisele tsehhijuhatajale Toivo Nõgesmäele käis patendiameti otsus vastukarva.
    Eelmise aasta suvel ähvardas õlletehas kaevata Värska Vee kohtusse, kui värskalased ei lõpeta õlletehasele kuuluva kaubamärgi kasutamist. Õlletehases ollakse arvamusel, et Värska Vesi, kes polevat Värska sovhoosi õigusjärglane, tegi Eesti üht tuntuimat ja vanemat kaubamärki kasutades endale vaid turuletuleku lihtsamaks.
    Värska Vesi leidis seepeale, et Värska kui kohanimi on kaubamärgi mittekaitstav osa ning esitas patendiametile uue taotluse.
    Juuni lõpus tunnistaski patendiamet vaidlusaluse kaubamärgi osaliselt kehtetuks, leides, et sõnale «Värska» kui kauba päritolukohta ja kauba liiki väljendavale üldnimetusele ei saa anda kasutamise ainuõigust.
    Patendiamet ei muuda oma varasemaid otsuseid enda initsiatiivil, rõhutab kaubamärgiosakonna asejuhataja Ingrid Matsina. «Otsust tehes tegutsesime kaubamärgiseaduse alusel,» lausub Matsina. Ta lisab, et patendiameti otsus pole sugugi lõplik, alati saab kohtus edasi vaielda.
    Tartu õlletehase jurist Katrin Lember kinnitab, et nad on vaidlustanud patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Lember avaldab lootust, et teist kohturaundi ei tule. «Õlletehasel on õigus ja ta tahab ka edaspidi kasutada ainsana oma kaubamärki,» korrutab Lember.
    Koppel lisab, et õlletehas ja Värska Vesi võiksid leida ühise keele kasvõi selles, kuidas võidelda võimalike Värska vee tootjate vastu, kelle tooraine ei pärine Värskast. «Nime Värska peavad aga saama kasutada kõik, kes ammutavad tootmiseks vett Värskast,» ütleb Koppel. Ka õlletehas ostab toorainevee ASilt Värska Sanatoorium.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.