7 september 1997

Poks Värska vee nimel

Vaidlus oli seega mõttetu aja ja raha raiskamine, leiab Värska Vee esindaja, patendivolinik Jüri Käosaar. «Patendiamet ja kolm kohtuastet on näidanud oma ebakompetentsust,» järeldab ta ja lisab, et 1992. aastal vastu võetud kaubamärgiseadus hakkab ajale jalgu jääma.

«Seaduse lüngad ja riigiametnike meelevaldse tegevuse maksab kinni ettevõtja,» nendib patendibüroo Käosaar & Co jurist Mart-Enn Koppel.

Kohtuvaidlus on näiteks Värska Veele maksma läinud umbes 20 000 krooni. Värska Vee tegevdirektor ja üks kolmest firma asutajast Toivo Nõgesmäe arvutab, et selle raha teenimiseks peavad nad ligi pool aastat Värska vett tootma.

Tartu õlletehas alustas mineraalvee Värska tootmist 1968. ja Värska sovhoos 1973. aastal. 1977. aastal registreeris õlletehas etiketi, millel oli valge-sinine veetilk ja sõna «Värska». 1993. aastal rahuldas patendiamet õlletehase taotluse registreerida etikett kaubamärgina, kusjuures õlletehasele jäi ainuõigus sõnale «Värska».

Värska sovhoosi mineraalveetsehhi endisele tsehhijuhatajale Toivo Nõgesmäele käis patendiameti otsus vastukarva.

Eelmise aasta suvel ähvardas õlletehas kaevata Värska Vee kohtusse, kui värskalased ei lõpeta õlletehasele kuuluva kaubamärgi kasutamist. Õlletehases ollakse arvamusel, et Värska Vesi, kes polevat Värska sovhoosi õigusjärglane, tegi Eesti üht tuntuimat ja vanemat kaubamärki kasutades endale vaid turuletuleku lihtsamaks.

Värska Vesi leidis seepeale, et Värska kui kohanimi on kaubamärgi mittekaitstav osa ning esitas patendiametile uue taotluse.

Juuni lõpus tunnistaski patendiamet vaidlusaluse kaubamärgi osaliselt kehtetuks, leides, et sõnale «Värska» kui kauba päritolukohta ja kauba liiki väljendavale üldnimetusele ei saa anda kasutamise ainuõigust.

Patendiamet ei muuda oma varasemaid otsuseid enda initsiatiivil, rõhutab kaubamärgiosakonna asejuhataja Ingrid Matsina. «Otsust tehes tegutsesime kaubamärgiseaduse alusel,» lausub Matsina. Ta lisab, et patendiameti otsus pole sugugi lõplik, alati saab kohtus edasi vaielda.

Tartu õlletehase jurist Katrin Lember kinnitab, et nad on vaidlustanud patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Lember avaldab lootust, et teist kohturaundi ei tule. «Õlletehasel on õigus ja ta tahab ka edaspidi kasutada ainsana oma kaubamärki,» korrutab Lember.

Koppel lisab, et õlletehas ja Värska Vesi võiksid leida ühise keele kasvõi selles, kuidas võidelda võimalike Värska vee tootjate vastu, kelle tooraine ei pärine Värskast. «Nime Värska peavad aga saama kasutada kõik, kes ammutavad tootmiseks vett Värskast,» ütleb Koppel. Ka õlletehas ostab toorainevee ASilt Värska Sanatoorium.

Hetkel kuum