Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs -- reegliteta mänguväljak

    Viimase aasta jooksul on väärtpaberiinspektsioon tegelenud terve rea siseinfo kasutamise juhtudega, seni küll midagi tõestamata.
    Esimeseks oli ilmselt Eesti Näituste juhi ja suurosaniku Igor Pihela poolt ettevõtte aktsiatega tehtud väärtpaberitehingute seaduslikkuse uurimine vahetult enne Eesti Näituste börsiletulekut möödunud sügisel.
    Sellele järgnes Norma turvarihmade asi, kus Norma ja General Motorsi vahel sõlmitud turvarihmade tarnimise leping oli mõnele maaklerile teada juba kaks nädalat enne lepingust avalikult teatamist.
    Edasi tuli juba avalikkuse tähelepanu pälvinud Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumise lugu aastavahetusel, mil elav kauplemine Ühispanga aktsiaga algas enne tehingu avalikustamist. Samuti tehingud Läti suurlihatootja ostnud Rakvere lihakombinaadi aktsiatega ja hiljutine Ühispanga kasumiprognoos, mis pangaga seotud ettevõtetele väidetavalt teistest varem teada oli.
    Eravestlustes kinnitavad maaklerid arvamust, et järelevalve näeb vaid jäämäe veepealset osa. Ülejäänu on peidetud offshore-firmade ja variisikute taha. Turuosalised süüdistavad inspektsiooni oskamatuses. Börs väidab, et nemad on valmis abistama, kuid keegi ei küsi abi.
    Inspektsioon omakorda väidab, et seadus ei anna piisavalt volitusi ning majanduspolitsei, kellel on volitused, mätsib asjad kinni. Majanduspolitsei väidab, et talle saadetud materjalides pole midagi uurida. Ning üle kõige troonib rahandusministeerium, kes ei väida midagi, ehkki inspektsiooni tõhusa töö eest vastutab tema.
    1992. aastast on ministeeriumis otseselt väärtpaberijärelevalvet koordineerinud Hilma Naaber. Kehtiva väärtpaberituru seaduse autorina kinnitab ta, et seaduse loojate eesmärk oli tuua järelevalve riigikogu alluvusse, kuid vajadus põhiseadust muuta sundis peale nüüd juba pikaealise ajutise lahenduse.
    Täna on Naaber väärtpaberiideoloogi kohalt kõrvale tõrjutud, põhjus eelkõige tema raske ja kange iseloom.
    Naaber proovis suvel kandideerida ka vabanenud väärtpaberiinspektsiooni peadirektori ametikohale, ent kangekaelsuse ning väga otsekohese ütlemise poolest tuntud Naaberi vastu kogunesid ühisrindesse turuliidrid ja börs, lõpuks ka ministeerium. Praegu kaalub Naaber üleminekut ettevõtlusse: «Veel pool aastat siin ja ma mandun lõplikult!»
    Ettevõtlusega on Naaberil juba kokkupuuteid olnud. Aasta algul, enne Ühispanga ja PEPi liitumise avalikustamist, Ühispanga aktsiaid kokku ostnud ASi Alendro nõustaja oli just tema.
    Naaberit asendab värskelt moodustatud omandireformi ja väärtpaberituru osakonna juhataja Veiko Tali, kes on tuntud ka kui investeerimisfondide seaduse autor. Tali kuulub kindluse-mõttes-teen-ise-ära-tüüpi juhtide hulka, kelle hõivatus saja eri projektiga ja krooniline ajapuudus on kuulsad ka väljaspool ministeeriumi.
    Tali loodab uue, eurodirektiividega kooskõlastatud väärtpaberituru seaduse valmis saada järgmisel kevadel, ehkki enamik spetsialiste arvab, et selliseks tööks kulub aastaid.
    Seaduse kirjutamiseks on küll loodud töögrupp, kuid võib arvata, et põhja hakkab kirjutama ajahädas vaevlev Tali ise.
    Endise väärtpaberiinspektsiooni peadirektorina olen Hilma Naaberiga ühel nõul, et parim moment väärtpaberituru ohjamiseks jäi kasutamata enne börsi loomist, mil tollase väärtpaberiameti päevi täitis Jevgeni Klimovi investeerimisfondide krahhist jäänud kõntsa koristamine.
    Nüüd peab väärtpaberiturul range korra kehtestamisega kiirustama, enne kui Eesti maine lõplikult maha mängitakse. Väärtpaberiinspektsiooni uus peadirektor Marek Mägi on kahjuks isegi halvemas olukorras võrreldes inspektsiooni loomisajaga, sest toimiva meeskonna kõrval on tal ka võimsad oponendid pankade ja börsi näol, kes senist vabadust lahinguta ei loovuta.
    Kriisi põhjuseks on riigi huvipuudus väärtpaberituru vastu. Jõupingutused väärtpaberialast seadustikku täiendada põrkusid 1995. aasta algusest justiitsministeeriumi vastuseisule. Seaduste täiendamise suhtes jäid ükskõikseks ka rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant ja arvukad ministrid.
    Riigi huvipuudus väljendub väärtpaberiinspektsiooni finantseerimises. Asutuses, mis peab kontrollima börsi, maaklerfirmasid (sh mitmeid panku), kõiki Eestis tegutsevaid investeerimisfonde ja järgmisest aastast ka pensionifonde, töötab 12 inimest.
    Asutuse keskmine brutopalk on 3600 krooni ning ameti tugevaim jurist saab palka 4630 krooni. Hea kvalifikatsiooniga maaklerile pakutakse pangas töötasuks 15 000 krooni pluss boonus teenitud kasumilt, mis väidetavalt ületab põhipalka.
    Veiko Tali: «Võimalused pakkuda võrreldavat palgataset on väga piiratud... või teatud mõttes nagu puuduvad.» Konkreetseid kavasid ja rahaallikaid palgatõusuks ta täpsustada ei soovi, kuid lisab, et esialgu tuleks madalat palka kompenseerida koolitusega. Hiljem kuulen, et väärtpaberiinspektsiooni eelarvet suurendatakse tänavuselt 2,1 miljonilt kroonilt järgmisel aastal 2,3 miljonile.
    Naaberi sõnutsi oli inspektsiooni loomisel plaan teha sellest n-ö isemajandav asutus, mida oleks finantseeritud analoogiliselt kindlustusinspektsiooniga turuosaliste taskust. Sel ajal oli aga vähe turuosalisi ning nad polnud eriti jõukad.
    Minu salasooviks oli ühtse rahandusinspektsiooni loomine panga- ja väärtpaberijärelevalve baasil, täna liiguvad sarnased kavad nii Eesti Pangas kui rahandusministeeriumis.
    Rääkides eraldiseisvast järelevalveasutusest, näeb Veiko Tali selles eeskätt vahendit finantseerimise parandamiseks ja arvab, et võrreldes poliitilise sõltumatusega on raha esmane.
    Selline väide tõstab kogu vana kaardiväe tagajalgadele. Naaberi väitel on järelevalve sõltumatus ainumõeldav variant, kui soovitakse selles valdkonnas edu saavutada.
    Sellega peab nõustuma -- kui ülemuse aktsiaportfell uurimise käigus ohtu satub või ta mõne maaklerfirma aktsionäriks osutub, pole järelevalvelt võimalik objektiivsust nõuda. Küll saab sõltumatult tegutseda inspektsioon, mille töötajatel ega juhtidel isiklikke turuhuve pole.
    Inspektsioonil on taoliste lugudega kogemusi -- tuleb meelde, kuidas jaanuarikuise Ühispanga skandaali ajal helistas inspektsiooni Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ja nõudis kategoorilises toonis edaspidise uurimise kooskõlastamist temaga.
    Mõni aeg hiljem lahkusin töölt kokkuleppel rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellepiga, sest normaalne töötegemine oli muutumas võimatuks. Väidetavalt oli «vaiba alt ära tõmbajaks» ministeeriumi ekskantsler ja Ühispanga nõukogu liige Enn Pant, kelle mõju ministeeriumis toimuvale on senini suur, samuti oli sellel börsi vaikiv toetus.
    Kindlasti rahuldas mu lahkumine ka Lellepit, kelle isiklik osalus Ühispangas uurimise ajal väga ebameeldivalt avalikkuse tähelepanu keskpunkti tõusis. Tänaseks on Lellep küll oma osaluse (tänastes hindades 4,33 miljonit krooni) müünud, ent mõnedel andmetel mitte loobunud.
    Sellest peale on sõltumatus muutunud pilkesõnaks, mida väärtpaberiinspektsiooni töötajad ülemustelt korduvalt kuulnud on.
    Tõsi, ministeerium ei sekku inspektsiooni tegemistesse kunagi niikaua, kuni see midagi ei tee ja nurgas vagusi püsib. Sõltumatus paistab vastu tühjast eelarvest ja katteta palgalubadustest, samuti tööruumide probleemist.
    Inspektsiooni enda katsetele ruume otsida pandi veto -- huvitaval kombel veidi pärast seda, kui tollase rahandusministeeriumi rahapoliitikaosakonna juhataja, praegu Hansatees töötava Viljar Jaamu korraldusele asuda kõigi vahenditega Ühispanga konkurenti Maapanka uputama tegusid ei järgnenud. Samasse sarja kuulub ka järjekordse noore ja rohelise peadirektori määramine, kel asjadest arusaamine tublisti aega võtab.
    Lahenduseni jõudvat insider-tehingu juhtumit võib oodata kaua. Kiirelt tulev väärtpaberiraha on magus.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ConocoPhillips ostab 17 miljardiga kildanaftatootja
ConocoPhillips tegi naftasektori tänavuse suurima tehinguna 17 miljardi dollari suuruse pakkumise Marathon Oili ülevõtuks.
ConocoPhillips tegi naftasektori tänavuse suurima tehinguna 17 miljardi dollari suuruse pakkumise Marathon Oili ülevõtuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.