• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ?otimaa tegi valiku

    ?otimaa on Londoni võimu all aastast 1707, olles säilitanud oma õigus- ja haridussüsteemi ning kultuuri.
    Rahvahääletusel tuli ?otlastel vastata kahele küsimusele: «Kas on vaja luua ?oti parlament?» ja «Kas parlamendil on õigus suurendada tulumaksu 3 protsendi võrra?» Ülejäänud maksud jäävad samaks nagu Inglismaal.
    Viimaste rahvaküsitluste tulemuste põhjal pooldas oma parlamenti 63% ja vastu oli 25% vastanutest. Parlamendile maksumuutmise õiguse andmist toetas 48% ja selle vastu oli 40% küsitletutest.
    Briti eelmine, konservatiivide valitsus oli ?oti rahvahääletuse korraldamise vastu. Referendum on tööerakonna valitsuse idee ning see on üks osa tema konstitutsioonilisest reformist.
    Peaminister Tony Blair, kes on sündinud ja koolis käinud ?otimaal, õhutab ?otlasi hääletama: «Teie maa tulevik on teie kätes, ?otlaste loomuses ei ole väljakutse ees kõrvale põigelda,» ütles ta Edinburgh Evening Newsis.
    Majandusringkond hoiatab, et kui ?otimaal kehtestatakse kõrgemad maksud kui Inglismaal, siis halveneb ?oti konkurentsivõime ning osa firmasid ja eraisikuid võib siirduda mujale. Eriti mures ollakse suurte välisinvesteeringute pärast -- mullu paigutasid mitte-Briti firmad ?otimaale 72,5 miljardit Eesti krooni, mis aitas luua 14 300 uut töökohta.
    Kahjustada võib saada ka finantssektor. Nimelt vallatakse kolmandikku kõigist Briti fondidest ?otimaalt. Aastavahetusel oli Edinburgh Euroopa kuues aktsiavaldaja kokku 1700 miljardi Eesti krooniga ja Glasgow 13 453,8 miljardi krooniga.
    See on omamoodi majanduse ja poliitika kokkupõrge, mida hästi väljendab kahe juhtfiguuri väljaastumine. Nimelt kuulutas ?oti Panga peadirektor Bruce Patullo läinud nädalal: maksude tõstmine tooks tõsiseid tagajärgi finantssektorile ja investeeringutele. Sellele vastas Briti asepeaminister John Prescott: «Mängige teie oma rahaga ja jätke poliitika meile.»
    Paljud peavad uue maksu mõju väikeseks. See puudutab vaid aastasissetulekut, mis jääb 186 000 ja 706 800 krooni vahele, saades küündida seega 15 600 kroonini. Kogu ?otimaa kohta oleks see 10,4 mld krooni aastas. Võrdluseks olgu öeldud, et ?otimaa eelarve on 325,5 mld Eesti krooni. REUTER-DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pandeemia pani Aldo Järvsoo keskeakriisi pausile: unustage ära, teen oma asja edasi
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Värskes Äripäeva raadio saates "Läbilöök" on hinnatud Eesti moekunstnik ja ettevõtja Aldo Järvsoo, kelle viisid moeni juhuslikult võidetud konkursid keskkoolis. Ligi 30 aastat hiljem ehk vahetult enne koroonaviiruse saabumist aga plaanis Järvsoo suurt elumuutust, mis tähendanuks moekunstist loobumist. Pandeemia lükkas identiteedikriisi edasi.
Enefit Green investeerib viie aastaga poolteist miljardit eurot
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.
Riigi enamusosalusega Enefit Green otsustas suurendada seniseid taastuvenergeetikasse investeerimise plaane kaks korda ning kasvatada tootmisportfell viie aastaga neljakordseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.