11 september 1997

Konjunktuuriinstituuti on vaja majandusuuringuteks

Kavatseme aasta alguses soetatud ettevõttesse investeerida eelkõige kasumi arvel ja lähema kolme aasta jooksul pole kavatsust dividende välja võtta, rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar. ASi Eesti Konjunktuuri Instituut nõukogu liige Leev Kuum ütles, et selle aasta kasumiprognoos on 100 000 krooni.

Toomas Tamsar lausus, et kaubandus-tööstuskoda on konjunktuuriinstituudi omanik, sest ettevõtte makromajanduslikud uuringud on väga olulised ja kaubandus-tööstuskoda soovib seda tegevussuunda jätkata. «Oma töö planeerimisel arvestame konjunktuuriinstituudi uuringutega,» sõnas Tamsar. «Selge on, et valitsus, majandus- ja rahandusministeerium seda teevad. Ma usun, et nende uuringute tähtsus hakkab kasvama ka eraettevõtjate, võib-olla suuremate firmade jaoks.»

ASi BCS tegevdirektor Ants Sild leidis samuti, et konjunktuuriinstituudi näol on tegemist äärmiselt suure perspektiivi ja potentsiaaliga asutusega.

«Kui ta on erakätes, õnnestub riigile vajalikku funktsiooni täita optimaalselt,» põhjendas ta.

Sild tunnistas, et BCS vajab konsultatsiooniäriks vajalikke konjunktuuriinstituudi uuringuid. Ta lisas, et arvutifirmal on kavas abistada instituuti müügikanalite leidmisel ja ettevõtte arvutiseerimisel.

Silla sõnul pole vajadust investeerida tehnikasse miljonit. «Palgatõus peab sõltuma majandustegevusest,» väitis ta.

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et põhikohaga töötab instituudis praegu viisteist inimest Eestis, kaks Lätis ja Leedus, peale nende on instituudil 40 küsitlejat. Ta ütles, et instituut koostab makromajanduslikke, tarbija- ja hinnauuringuid. Seni on konjunktuuriinstituudi uuringute ostjad olnud ministeeriumid, pangad ja eraettevõtted.

Konjunktuuriinstituudi makromajanduslikud uuringud lähevad põhiliselt Eestist välja. «Makromajandusuuringutega oli võimalik tegeleda kõik need aastad tänu välisfirmadele,» lisas Josing.

Hetkel kuum