• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konjunktuuriinstituuti on vaja majandusuuringuteks

    Kavatseme aasta alguses soetatud ettevõttesse investeerida eelkõige kasumi arvel ja lähema kolme aasta jooksul pole kavatsust dividende välja võtta, rääkis kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar. ASi Eesti Konjunktuuri Instituut nõukogu liige Leev Kuum ütles, et selle aasta kasumiprognoos on 100 000 krooni.
    Toomas Tamsar lausus, et kaubandus-tööstuskoda on konjunktuuriinstituudi omanik, sest ettevõtte makromajanduslikud uuringud on väga olulised ja kaubandus-tööstuskoda soovib seda tegevussuunda jätkata. «Oma töö planeerimisel arvestame konjunktuuriinstituudi uuringutega,» sõnas Tamsar. «Selge on, et valitsus, majandus- ja rahandusministeerium seda teevad. Ma usun, et nende uuringute tähtsus hakkab kasvama ka eraettevõtjate, võib-olla suuremate firmade jaoks.»
    ASi BCS tegevdirektor Ants Sild leidis samuti, et konjunktuuriinstituudi näol on tegemist äärmiselt suure perspektiivi ja potentsiaaliga asutusega.
    «Kui ta on erakätes, õnnestub riigile vajalikku funktsiooni täita optimaalselt,» põhjendas ta.
    Sild tunnistas, et BCS vajab konsultatsiooniäriks vajalikke konjunktuuriinstituudi uuringuid. Ta lisas, et arvutifirmal on kavas abistada instituuti müügikanalite leidmisel ja ettevõtte arvutiseerimisel.
    Silla sõnul pole vajadust investeerida tehnikasse miljonit. «Palgatõus peab sõltuma majandustegevusest,» väitis ta.
    Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et põhikohaga töötab instituudis praegu viisteist inimest Eestis, kaks Lätis ja Leedus, peale nende on instituudil 40 küsitlejat. Ta ütles, et instituut koostab makromajanduslikke, tarbija- ja hinnauuringuid. Seni on konjunktuuriinstituudi uuringute ostjad olnud ministeeriumid, pangad ja eraettevõtted.
    Konjunktuuriinstituudi makromajanduslikud uuringud lähevad põhiliselt Eestist välja. «Makromajandusuuringutega oli võimalik tegeleda kõik need aastad tänu välisfirmadele,» lisas Josing.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Autojuhtide puudus sundis Briti valitsust järele andma
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.