Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põllumees eeskujuks

    On vähemasti üks valdkond, kus maailmal on Eestilt õppida -- põllumajandus. Subsiidiumide, tariifide, kvootide tõttu põhjalikult väärastunud globaalsel põllumajandusturul on üha raskem aru saada, mis siis asjad õigupoolest väärt on. Aga Eesti põllumees võib uhkust tunda, sest tema teab, kui palju viljatonni või kartulitsentneri kasvatamine tegelikult maksab.
    Äripäeva arvates peab Eesti edumeelne, kaitsetollideta ja kontrollimatuks paisuvate toetusteta põllumajanduspoliitika jätkuma. Et see on meile juba kasu toonud ning toob veel enam tulevikus, näitab ka majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni uurimus Balti riikide põllumajanduse kohta.
    Läti kaitseb oma turgu välismaise teravilja eest hinnapiirangutega, Leedu reguleerib põllumajandustoodete hindu, mõlemad riigid kasutavad tollibarjääre ja eksporditoetuste süsteemi. Tunnustav on leida Eesti vastavatest lahtritest kas «ei» või «null».
    On heameel, kui hinnatakse meie suhtumist põllumajandusse kui ühte vabaturulisse majandusharru teiste seas, millele pole ehitatud ümber eritingimustest kubisevat kasvuhoonet. See peakski nõnda jääma. Eesti võib häbi tundmata tunnistada, et erinevalt enamikust maailma riikidest ei ole ta kaasa aidanud üldisele turuväärastumisele.
    Üle pea kasvanud nihkeid põllusaaduste turul on tunnistanud ka Euroopa Liit. Paraku tõdemusest suurt kaugemale ei jõuta, sest kogu süsteem on ülimalt keerukaks muutunud. Nii võivadki europarlamendi põllumajandussaadikud ELi eelarve arutelude juures endistviisi rahulikult vaikida -- protsent siia või sinna, aga ligi pool eelarvest läheb põllumajandustoetusteks igal juhul.
    Tahaks loota, et aastat viis tagasi Isamaa valitsemise ajal alguse saanud liberaalne suhtumine, mis soosib ettevõtlikkust, efektiivsust ja konkurentsis läbilöömist, jätkub edaspidigi. Seda enam, et tõsised põllumehed on jalule saanud või saamas ning Eesti põllumajandus tervikuna tõusuteel.
    Kahe lehma pidamist ja kolme peenra harimist sotsiaalse õigluse huvides põllupidamiseks nimetada ei ole õige. Muidu tuleb meilgi peagi tunnistada nagu Leedu presidendi nõunikul, et põllumajanduse riikliku reguleerimisega «oleme otsinud sotsiaalset õiglust, mitte niivõrd majanduslikku efektiivsust, pole aga kumbagi saavutanud». Sotsiaalpoliitikat aetagu teiste vahenditega, mitte potipõllunduse hinges hoidmisega.
    Eesti valitud tee õigsust ning meie maaharijate ja loomapidajate edukust iseloomustab tõsiasi, et siin töötab põllumajanduses 7% elanikest, kes annavad kokku 6,4% SKPst. Lätis on need numbrid vastavalt 17,3% ja 8,7%, Leedus koguni 24,5% ja 8,5%.
    Seega annab keskmine Eesti põllumees paar-kolm korda rohkem toodangut kui Läti või Leedu ametivend.
    Eesti põllumajandus on jõudnud seisu, kus on märgata kerget ületootmist. Ühiskonna nälgajäämisest rääkimine on täiesti kohatu. Probleem on tekkinud eeskätt toodangu turustamisega ning rohkem toota polegi mõtet, kui pole leitud oma toodangule ostjaid kas kodu- või välisturul. Traditsioonilise vilja- ja karjakasvatuse kõrval tasub otsida rohkem võimalusi kalanduse, jahinduse, seenekasvatuse jms mittelinliku eluviisiga seotud valdkondades.
    Vaba konkurentsi teelt tollide ja toetuste rägastikku astumine tooks aga kindlasti kaasa selle, et järjele jõudnud Eesti põllumehel kaob huvi võimalikult odavalt, efektiivselt ja kvaliteetselt toota ning seeläbi kogu maailmale eeskujuks olla ning tunnustust pälvida.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.