• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti põllumees eeskujuks

    On vähemasti üks valdkond, kus maailmal on Eestilt õppida -- põllumajandus. Subsiidiumide, tariifide, kvootide tõttu põhjalikult väärastunud globaalsel põllumajandusturul on üha raskem aru saada, mis siis asjad õigupoolest väärt on. Aga Eesti põllumees võib uhkust tunda, sest tema teab, kui palju viljatonni või kartulitsentneri kasvatamine tegelikult maksab.
    Äripäeva arvates peab Eesti edumeelne, kaitsetollideta ja kontrollimatuks paisuvate toetusteta põllumajanduspoliitika jätkuma. Et see on meile juba kasu toonud ning toob veel enam tulevikus, näitab ka majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni uurimus Balti riikide põllumajanduse kohta.
    Läti kaitseb oma turgu välismaise teravilja eest hinnapiirangutega, Leedu reguleerib põllumajandustoodete hindu, mõlemad riigid kasutavad tollibarjääre ja eksporditoetuste süsteemi. Tunnustav on leida Eesti vastavatest lahtritest kas «ei» või «null».
    On heameel, kui hinnatakse meie suhtumist põllumajandusse kui ühte vabaturulisse majandusharru teiste seas, millele pole ehitatud ümber eritingimustest kubisevat kasvuhoonet. See peakski nõnda jääma. Eesti võib häbi tundmata tunnistada, et erinevalt enamikust maailma riikidest ei ole ta kaasa aidanud üldisele turuväärastumisele.
    Üle pea kasvanud nihkeid põllusaaduste turul on tunnistanud ka Euroopa Liit. Paraku tõdemusest suurt kaugemale ei jõuta, sest kogu süsteem on ülimalt keerukaks muutunud. Nii võivadki europarlamendi põllumajandussaadikud ELi eelarve arutelude juures endistviisi rahulikult vaikida -- protsent siia või sinna, aga ligi pool eelarvest läheb põllumajandustoetusteks igal juhul.
    Tahaks loota, et aastat viis tagasi Isamaa valitsemise ajal alguse saanud liberaalne suhtumine, mis soosib ettevõtlikkust, efektiivsust ja konkurentsis läbilöömist, jätkub edaspidigi. Seda enam, et tõsised põllumehed on jalule saanud või saamas ning Eesti põllumajandus tervikuna tõusuteel.
    Kahe lehma pidamist ja kolme peenra harimist sotsiaalse õigluse huvides põllupidamiseks nimetada ei ole õige. Muidu tuleb meilgi peagi tunnistada nagu Leedu presidendi nõunikul, et põllumajanduse riikliku reguleerimisega «oleme otsinud sotsiaalset õiglust, mitte niivõrd majanduslikku efektiivsust, pole aga kumbagi saavutanud». Sotsiaalpoliitikat aetagu teiste vahenditega, mitte potipõllunduse hinges hoidmisega.
    Eesti valitud tee õigsust ning meie maaharijate ja loomapidajate edukust iseloomustab tõsiasi, et siin töötab põllumajanduses 7% elanikest, kes annavad kokku 6,4% SKPst. Lätis on need numbrid vastavalt 17,3% ja 8,7%, Leedus koguni 24,5% ja 8,5%.
    Seega annab keskmine Eesti põllumees paar-kolm korda rohkem toodangut kui Läti või Leedu ametivend.
    Eesti põllumajandus on jõudnud seisu, kus on märgata kerget ületootmist. Ühiskonna nälgajäämisest rääkimine on täiesti kohatu. Probleem on tekkinud eeskätt toodangu turustamisega ning rohkem toota polegi mõtet, kui pole leitud oma toodangule ostjaid kas kodu- või välisturul. Traditsioonilise vilja- ja karjakasvatuse kõrval tasub otsida rohkem võimalusi kalanduse, jahinduse, seenekasvatuse jms mittelinliku eluviisiga seotud valdkondades.
    Vaba konkurentsi teelt tollide ja toetuste rägastikku astumine tooks aga kindlasti kaasa selle, et järjele jõudnud Eesti põllumehel kaob huvi võimalikult odavalt, efektiivselt ja kvaliteetselt toota ning seeläbi kogu maailmale eeskujuks olla ning tunnustust pälvida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toidutööstuse juht: uus reaalsus on oluliselt kallim
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.