Alex Genin -- Eesti Panga vaenlane nr 1

Alex Geninist teatakse Eestis suhteliselt vähe. Üldteada on vaid mõned faktid.

Elas kuni 1977. aastani Valgevenes, kust suundus koos perega oma uude alalisse elupaika USAs Texase osariigis Houstonis. On 45-aastane, abielus, kahe lapse isa. Pärit intelligentsest perekonnast -- isa insener ja ema laulja, kes pidavat siiani aeg-ajalt Houstoni Ooperis lavale astuma.

Genini kontoris Houstonis asub kümmekonna firma peakorter, kaasa arvatud Suurbritannias Mani saarel registreeritud Eurocapital Group Ltd, Eesti Innovatsioonipanga suurosanik. Kõigi nende firmade peadirektor on Alex Genin.

Eastern Credit, mis kuulub Eesti Pangale esitatud dokumentide järgi täienisti Geninile, on mehe enda sõnul investeerimispank, mis tegeleb suures osas kinnisvaraga.

Rahandussfääri investeeriva Eurocapital Groupi omanikeks on keskpangale esitatud dokumentide põhjal kolm Briti alamat, kelle nimed -- J. Higgins, Susan C. Cubbin ja Gillian N. Cain -- ei ütle Eesti elanikule midagi. Isegi Innovatsioonipanga president Michail Dashkovsky oskab sellekohase küsimuse peale vaid õlgu kehitada. Sillaks Mani saare offshore-firma ja panga vahel on Genin.

Oma esimese ettevõtte lõi Genin 1981. aastal. Eestis alustas tegevust 1992. aastal, asutades Eastern Credit Ltd tütarfirma ASi Baltoil.

Baltoil alustas kütusevaesel ajal, kujunedes tollal mahult Eesti teiseks kütuseeksportijaks. Huvi Eesti kütuseturu vastu kestis Geninil vähemasti kuni Eesti Kütuse magusaima tüki, taklaketi Esoil erastamiseni. Genin tegi toona panuse Esoili juhtkonnale, kes esines ASi Svergos nime all, ja jäi kaotajaks.

1993. aastal lubas Genin Eestisse ehitada naftatöötlemistehase, millest pole aga tänini asja saanud.

Tõsi, Genin ise seostas seda projekti, mis tema enda väitel vajanuks sadu miljoneid dollareid, eeskätt Esoili erastamisega. Nii et pettumusest tulenev tõrge on mõneti põhjendatav.

Eesti pangandusse astus Genin 1992. aasta detsembris, mil Eastern Credit Ltd ostis 2000 Innovatsioonipanga 1000kroonist aktsiat.

Panga toonane president Peep Sillandi iseloomustas siis välisaktsionäri nii: Eastern Credit Ltd esindab Venemaa naftatööstuse rekonstrueerimisprogrammis osalevaid Texase naftaringkondi, firma aastakäive ulatub üle 300 miljoni USA dollari.

Eastern Credit ostis Innovatsioonipanga aktsiaid veel ka 1993. aasta detsembris, lisaks suunas ta aktsiaostu ka 1993. ja 1994. aasta dividendid. Viimane kanne panga aktsiaraamatus pärineb märtsist 1994, seega üheksa kuud enne seda, kui jõustus krediidiasutuste seadus, mis andis pangainspektsioonile laialdased õigused kommertspankade aktsionäride tausta kontrollimiseks. Kokku kuulub Eastern Creditile 4099 Innovatsioonipanga aktsiat.

Sisuliselt käib sama ka ASi Baltoil kohta, kes ostis 1993. aasta detsembris 2727 panga aktsiat. Erandi moodustab vaid 10 aktsia ost Baltoili poolt juunis 1996.

Kõnealuse kahe firma osakaal Innovatsioonipanga aktsiakapitalis on pidevalt vähenenud.

Kui veel tänavu jaanuaris kuulus ema- ja tütarfirmale ühtekokku 12,92 protsenti Innovatsioonipanga aktsiakapitalist, siis Eurocapital Groupi osakaalu pideva suurenemise tõttu vähenes nende osatähtsus septembriks 1997 9,2 protsendini.

Seega ei saa Eastern Crediti puhul enam formaalselt rääkida olulist osalust omandavast aktsionärist krediidiasutuste seaduse mõttes. Seega kadus neil ka vajadus taotleda Eesti Pangalt luba olulise osaluse omandamiseks, millele pangainspektsioon tähelepanu juhtis.

9. septembril 1997, mil Eesti Panga nõukogu tühistas Innovatsioonipanga tegevuslitsentsi, omas olulist osalust vaid Eurocapital Group Ltd, kelle kätte oli kogunenud 74,9% panga aktsiakapitalist.

Loa selle omandamiseks sai Eurocapital Group pangainspektsiooni juhatajalt Pilvia Nirgilt juba 1995. aasta suvel. Tõsi, luba anti Innovatsioonipangale ning Eurocapital Group ise pole taas nii-öelda formaalselt luba saanud.

Päev pärast keskpanga nõukogu otsust asus Innovatsioonipank levitama dokumente oma väidetavalt laitmatu reputatsiooni kohta.

Kõnealused paberid võib jagada kaheks. Esimesed kujutavad endast maailma eri pankade ja investeerimisfirmade kinnitusi selle kohta, et Eurocapital Groupi kontodel on pidevalt aukartustäratavad, kümnetesse miljonitesse dollaritesse ulatuvad summad.

Ülejäänud dokumendid on USA poliitikute, sealhulgas ekspresidendi George Bushi, soovitus- ja tänukirjad. Ka Innovatsioonipanga presidendi Dashkovsky kabinetis Tallinnas Kentmanni tänavas ilutseb raamaturiiulil teise USA ekspresidendi Ronald Reagani ja tema abikaasa tänukiri Alex Geninile.

Tänavu augustis läks Genin veelgi kaugemale. Nimelt kasutas ta Ühendriikide kodanikuna õigust saada föderaalselt juurdlusbüroolt kinnitust oma reputatsiooni kohta.

Notari juuresolekul kohtus tunnistusi andnud FBI töötaja ütlused on vormistatud küsimuste-vastuste vormis. Mõned näited.

Küsimus: Kas FBI viib praegu läbi või on varem läbi viinud uurimist Alex Genini suhtes?

Vastus: Genin ei ole praegu ega kunagi varem olnud FBI uurimise all või selle subjekt.

Küsimus: Kas teil on andmeid selle kohta, et kolmandad isikud on püüdnud astuda kontakti USA või mingi muu välisriigi saatkonnaga eesmärgil alustada uurimist Alex Genini suhtes?

Vastus: Jah. FBI on saanud välisriikide valitsuste ametnike käest informatsiooni, mis näitab, et identifitseerimata isikud on püüdnud algatada uurimist Genini suhtes.

Genin ise on veendunud, et need «identifitseerimata isikud» on pärit Eesti Pangast ja kaitsepolitseist. Veelgi enam, Geninil olevat andmeid, et Eesti Pank olevat FBIst saanud Genini kohta informatsiooni, mis aga olevat selle positiivsuse tõttu kalevi alla peidetud.

Selle aasta algul seostati kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli USA-reisi just Genini asjaga.

Pihl eitab seda, kuid lisab samas, et ükskõik millise firma tausta kontrollimine ei tähenda veel midagi. Pihl kinnitab sedagi, et ta on Genini ja Eesti Panga vahel puhkenud vaidlusega üldjoontes kursis.

Genin ise kommenteerib sellist käitumist lakooniliselt: «Finantsvaidluste puhul ei tegelda sellise nuhkimisega.»

Genini poolt Eesti Panga ja tema presidendi Vahur Krafti vastu esitatud hagi lätted ulatuvad 1994. aastasse, mil Innovatsioonipank Sotsiaalpangalt Koidu filiaali ostis.

Sotsiaalpanga kohustuste garanteerimiseks sai Innovatsioonipank käsipandina 46,8 miljoni krooni ulatuses Sotsiaalpanga sõlmitud laenulepinguid.

Sotsiaalpank läks paraku pankrotti ega suutnud kohustusi täita. Aprillis 1996 sõlmisid Innovatsioonipank ja Eesti Pank Vahur Krafti isikus eellepingu, mille kohaselt nõustus keskpank loovutama Innovatsioonipangale 5 miljoni kroonise nõudeõiguse Tööstuspanga vastu.

Seejärel lubas keskpank sõlmida Tööstuspangaga tehingu, mille alusel võõrandatakse Tööstuspanga 10 miljoni krooni suurune võlakohustus pärast 1. maid 1997 Innovatsioonipangale. Nii lubas Eesti Pank heastada Koidu filiaali müümisel esitatud valeandmed.

Eesti Pank eellepingust kinni ei pidanud ja tegi ettepaneku fikseerida Innovatsioonipanga nõude suuruseks 19,5 miljonit krooni. Keskpank pakkus küll selle katteks taas Tööstuspanga vahetusvõlakirju 5 miljoni krooni eest, kuid ülejäänud summa katteks hoopis Maapanga intressita võlakirju 5 miljoni krooni ulatuses. Seega pakkus keskpank Innovatsioonipangale tehingut, mille läbi oleks viimane saanud varem lubatust 5 mln krooni vähem.

Innovatsioonipanka see ei rahuldanud, nõudeõiguse Eesti Panga vastu ostis üles Eastern Credit ja aasta tagasi jõudis hagi Texase kohtusse. Kohalikele kohtulahenditele tuginedes oli aga ligi 20 miljoni kroonisest nõudest saanud juba 203 miljonit krooni, sh ligi 5 miljonit personaalselt keskpanga presidendi Vahur Krafti vastu.

Ehkki keskpank on seni väitnud, et kohtuprotsess USAs ja nõuded Innovatsioonipanga vastu pole seotud, paistavad need sidemed kõrvaltvaatajale siiski liiga ilmsetena.

Eesti Panga arvates on Geninil ainuks üks võimalus: esitada kõik nõutud dokumendid temaga seotud firmade kohta. Vastuseta on aga küsimus: mis saab Eesti Pangast siis, kui Genin ühel päeval paberid lauale viskabki?