• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõigi varast

    Eesti seltskondlikel koosviibimistel on üheks lemmikteemaks riigi vara raiskamine. Minu kogemus ütleb, et igaühel on sellel teemal midagi kaasa rääkida. Üks lahkab probleemi filosoofilisemast küljest, teine armastab eeskätt värvikaid näiteid tuua. Loomulikult lisatakse seejuures, mida kõike kõneleja selle varaga ette võtaks, kui see tema oma oleks.
    Tegelikult see ju nii ongi. Igaüks meist, Eesti kodanikest, on osa Eesti riigist. Riik, see oleme meie -- võiks siin parafraseerida Päikesekuninga, Louis XIV tuntud ütlust. Seega riigi vara on ühtlasi meie kõikide vara.
    Mulle näiteks kuulub umbes miljondik ehk 0,001 promilli kogu riigi varast. Väike osa, aga selle absoluutväärtus võib olla päris korralik patakas kroone, kui kogu riigi vara ühel hetkel maha müüa ning saadud raha riigialamate vahel võrdselt laiali jagada.
    Et riik on halb omanik, siis tema (loe: meie) vara või vähemasti lõviosa sellest võiks minu meelest tõepoolest maha müüa. Selle juures on olulisim asja juriidiline külg ehk see, kuidas asjakohaste lepingutega kindlustada edaspidi varatu riigi toimimine oma elanike huvides. Tagades muu hulgas maksukoormuse vähenemisegi.
    Samas ei usu ma, et riigi vara müügist saadava summa, tõenäoliselt kümnete või sadade miljardite kroonide miljondike kaupa jaotamine oleks otstarbekaim. Ehkki see tundub kõige õiglasem, on kindlasti paremaid lahendusi.
    Panen siinkohal ette, et tänases juhtkirjas toodud e-posti aadressidel võiks meie kõigi ühise vara pärast muretsevad inimesed saata peale teadete riigivara raiskamise kohta ka ettepanekuid sama vara või selle võõrandamisest saadava raha parema kasutamise kohta. Tuletan ühtlasi meelde, et komisjon peab ettepanekud valitsusele esitama juba 1. detsembriks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.