Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas tööstuskasv jätkub?
Teoreetiliselt võiksid selle põhjused, et siseturul on tööstuskasv kiirenenud, olla ostujõu suurenemises. Elanikkonnast ei saa vist küll tööstustoodangu puhul eriti rääkida. Siin sõltub palju konkreetsest tööstusharust. Kergetööstuse ja toiduainetetööstuse puhul on ilmselt tõesti palju olenenud rahva ostujõust.
Samas mingisugune masinatööstus -- ma ei tea palju meil seda üldse on -- selle areng sõltub jälle rohkem firmade ostujõust.
Sellele osale tööstustoodangust, mis ekspordiks läheb, on kindlasti valuutakursside tõusul mingi positiivne mõju olnud.
Ma arvan, et koos SKT suurenemisega peaks tööstuskasv sama sammuga minema. Makromajanduslikult võib tuua põhjenduseks SKT suurenemise ja valuutakursside muutumise maailmaturul. Päris spetsiifiliselt ei julge prognoosida.
Niipalju kui mul meelde jäänud on, on tööstuskasv eelmistel aastatel tõesti lausa kiratsenud ja möödunud aastal läks vist isegi tagasi.
Üsna nukrad numbrid olid. Kui pidada silmas, et sel aastal on ikka korralik tõus olnud, siis võib-olla on see n-ö paisu tagant välja pääsenud ja võib oodata ka suuremat kasvu.
Sisenõudluse kasv on tu-gev, tulenevalt aktsiate hindade kasvust. Intressid on madalad, dollar on üleval. Kõik need tegurid on ühele ajale sattunud ja loonud optimistlikud ootused.
Prognoosiks lühiajaliselt, et sisenõudlusele orienteeritud tööstusharud kasvavad edasi. Ühest küljest peaks turg kiiremini kasvama, teisalt, ettevõtete finantsseis ei pruugi sellest kasvada. Konkurents on tugev. Keskmist ja pikemat perspektiivi paljukõneldud jooksevkonto valguses vaadates peab hakkama eksport kasvama. Lõputult ei saa importida.
Kui dollar peaks nõrgenema, on eksportivatel ettevõtetel raskem. Päris pikas perspektiivis, kui jooksevkonto defitsiit väheneb, välismaalt enam nii palju ei finantseerita, seab see jälle sisenõudlusele orienteeritud ettevõtted raskemasse olukorda ja peaks soodustama ekspordi arengut.
Tulenevalt Eesti väiksusest ei võta see siiski kümneid aastaid, vaid ca 3--4.
Konjunktuuriinstituudi baromeeter näitab kvalifitseeritud tööjõu nappust, ka see mõjutab tootmise laienemist. Kutsehariduse probleem. Napib headest oskustöölistest. Nii et märksõnad on immigratsiooniseadused ja tööturu liberaliseerimine