14 oktoober 1997

Tollid saavad tegelikkuseks

Riigikogu maaerakondade liikmete sõnul peaks veel sel aastal kehtestama piima ja piimasaaduste, liha ja lihasaaduste, toiduteravilja, kartuli, köögi- ja puuviljade ning kanamunade kaitsetollid. «Kõne all on olnud eeskätt need tooted, millega Eesti põllumajandus suudab oma riiki hästi ja piisavalt varustada,» ütles eile Maarahva erakonna fraktsiooni liige Jaanus Männik.

Valitsus on seni arutanud vaid sealiha impordi suhtes tollimaksu rakendamist, kuid pole välja kujundanud kindlat seisukohta. Seadus näeb sealiha maksimumtollimäärana ette 8 protsenti sissetoodud kauba maksumusest pluss 1400 Saksa marka tonnilt.

Lihatööstuse ASi Karree direktori Kalev Villemi sõnul ei tohiks sealiha suhtes mingil juhul tolli kehtestada, sest praegu ostetakse ligi 40 protsenti sellest kohaliku tooraine puudusel välismaalt sisse. «Lätis põhjustas kaitsetollide kehtestamine varimajanduse lokkamise,» väitis Villem.

Peab veel arutama ja otsustama, mille kohta ja kui suures ulatuses kaitsetolle rakendada, lausus majandusminister Jaak Leimann eile. Leimanni sõnul oli sealiha tollide rakendamine vaid ettepanek, mille rakendamise vajadus pole praegu enam teada.

18 piimalehma pidav Lepiku talu peremees Hurmas-Vahur Kauri Raplamaalt lausus, et impordi piiramisel kasvab kodumaise toodangu tarbimus. «Kaitsetollidega viivitamine on kurjast,» lisas Kauri.

Peaministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on tollitariifiseaduse näol tegemist vaid signaaliga maailmale, kui kõrgeid tariife Eesti rakendada võib. «Eesti soovib ühineda maailma kaubandusorganisatsiooniga, kus kehtib tollibarjäärina 3,8% kogu impordi mahust,» osutas Vitsur piiratud võimalustele Eestis kaitsetolle rakendada. Vitsuri sõnul peaks tollide rakendamise osas olema eestvedaja majandusministeerium.

Eestil on ligi kahe kolmandikuga oma väliskaubanduspartneritest sõlmitud vabakaubanduslepingud ning kui tollimäärasid soovitakse kehtestada järgmisel aastal, jääks nende mõju alt välja üle 60% väliskaubandusest.

Riigikogus ja valitsuses pole tänaseni tehtud põhjalikke arvutusi, kui palju kerkiksid tollide mõjul toiduainete hinnad ja kuidas see mõjutaks inflatsiooni.

Olev Toomet seaduse algatamisel osalenud Perede ja Pensionäride liidust ütles, et tollide kehtestamise tagajärjel võivad kannatada vähem kindlustatud elanikkonna grupid.

Põhjusel, et Eesti põllumehel on raske konkureerida Euroopa Liidu riikides kehtiva kuni 49protsendilise põllumajanduse subsideerimisega, kavandas valitsus 1998. a eelarvesse 90 miljoni krooni ulatuses otsetoetust põllumajandustootjatele, kuid kaitsetollide kehtestamisse on ta seni suhtunud ettevaatlikkusega.

Järgmise aasta riigieelarve projekti pole tollimaksust laekuvaid tulusid sisse arvatud.

Hetkel kuum