• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Heldur Tõnisson ei tule Eestisse

    Kunagise riigivanema pojapoeg Tõnis Tõnisson ütles, et tema onu Heldur Tõnisson pole veel valmis Eestisse tulema. 85aastane Heldur Tõnisson ei ole pärast Eestist lahkumist 1943. aastal kordagi oma sünnimaal käinud. Heldur Tõnisson on oma esindajate kaudu asutanud Eestis mitu ettevõtet.
    Ajalehte Postimees väljaandva aktsiaseltsi enam kui 90 protsendi aktsiate omanik multimiljonär Heldur Tõnisson elab alaliselt ?veitsis ning korraldab ärikohtumisi oma Eesti-esindajatega tavaliselt Stockholmis.
    Heldur Tõnissoni kohtussekutsumist taotlesid ASiga Sovoil seotud Jüri Õiemetsa pärijate ja Juhan Toeli esindajad advokaadid Jüri Leppik, Tiit Vajak ja Andres Suik. Kohtunik Aase Sammelselg palus, et Tõnis Tõnisson esitaks homme jätkuval kohtuistungil Heldur Tõnissoni kirjaliku äraütlemise.
    Heldur Tõnissonile kuulunud AS Sovoil tegeles Siberi naftaväljade ekspluateerimisega 90ndate alguses ning tema põhipartner oli Venemaa kütusekontsern Lukoil. Tehingute suurus ulatus kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Sovoil oli ka Lukoili Eesti tütarfirma üks asutajaid.
    Eile kohtus tunnistusi andnud Tõnis Tõnisson, EMEXi personalijuht, endine Avanteki jurist Mari Rask ja ASi Frankenburg direktor Peeter Schneider kinnitasid, et kui 1992. aastal tuli ilmsiks Sovoili aktsiate kuulumine Jüri Õiemetsale ja Juhan Toelile, mitte aga Tõnissonide firmale Frankenburg Establishment, oli Heldur Tõnisson olnud suures hämmingus. Siiski õnnestus Õiemetsa ja Toeliga saavutada kirjalik kokkulepe, mille kohaselt Sovoili aktsiad loovutati firma asutajale ja ainufinantseerijale, Frankenburg Estile.
    Juhan Toel väitis kohtus, et samal päeval kirjutas ta koos Õiemetsaga alla ka teisele protokollile, millega Sovoili aktsiate loovutamise kokkulepe kehtetuks tunnistati. Kui Toeli sõnul allkirjastati paberid 1991. aasta sügisel, siis ülejäänud tunnistajad, kaasa arvatud kokkuleppe teksti koostanud Mari Rask, kinnitasid, et tegelik allakirjutamine leidis aset 1992. aasta kevadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.