Heldur Tõnisson ei tule Eestisse

Kunagise riigivanema pojapoeg Tõnis Tõnisson ütles, et tema onu Heldur Tõnisson pole veel valmis Eestisse tulema. 85aastane Heldur Tõnisson ei ole pärast Eestist lahkumist 1943. aastal kordagi oma sünnimaal käinud. Heldur Tõnisson on oma esindajate kaudu asutanud Eestis mitu ettevõtet.

Ajalehte Postimees väljaandva aktsiaseltsi enam kui 90 protsendi aktsiate omanik multimiljonär Heldur Tõnisson elab alaliselt ?veitsis ning korraldab ärikohtumisi oma Eesti-esindajatega tavaliselt Stockholmis.

Heldur Tõnissoni kohtussekutsumist taotlesid ASiga Sovoil seotud Jüri Õiemetsa pärijate ja Juhan Toeli esindajad advokaadid Jüri Leppik, Tiit Vajak ja Andres Suik. Kohtunik Aase Sammelselg palus, et Tõnis Tõnisson esitaks homme jätkuval kohtuistungil Heldur Tõnissoni kirjaliku äraütlemise.

Heldur Tõnissonile kuulunud AS Sovoil tegeles Siberi naftaväljade ekspluateerimisega 90ndate alguses ning tema põhipartner oli Venemaa kütusekontsern Lukoil. Tehingute suurus ulatus kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Sovoil oli ka Lukoili Eesti tütarfirma üks asutajaid.

Eile kohtus tunnistusi andnud Tõnis Tõnisson, EMEXi personalijuht, endine Avanteki jurist Mari Rask ja ASi Frankenburg direktor Peeter Schneider kinnitasid, et kui 1992. aastal tuli ilmsiks Sovoili aktsiate kuulumine Jüri Õiemetsale ja Juhan Toelile, mitte aga Tõnissonide firmale Frankenburg Establishment, oli Heldur Tõnisson olnud suures hämmingus. Siiski õnnestus Õiemetsa ja Toeliga saavutada kirjalik kokkulepe, mille kohaselt Sovoili aktsiad loovutati firma asutajale ja ainufinantseerijale, Frankenburg Estile.

Juhan Toel väitis kohtus, et samal päeval kirjutas ta koos Õiemetsaga alla ka teisele protokollile, millega Sovoili aktsiate loovutamise kokkulepe kehtetuks tunnistati. Kui Toeli sõnul allkirjastati paberid 1991. aasta sügisel, siis ülejäänud tunnistajad, kaasa arvatud kokkuleppe teksti koostanud Mari Rask, kinnitasid, et tegelik allakirjutamine leidis aset 1992. aasta kevadel.