• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oksjonimäng

    Kuigi suur osa riigile ja omavalitsustele kuulunud varast on juba leidnud eraomaniku, on avalikel enampakkumistel müügile pandavaid hooneid, krunte ja ettevõtteid veel piisavalt.
    Enampakkumisi saab tulemuste järgi liigitada kolmeks. Kõigepealt nurjunud oksjonid, kus keegi pole pakutavat alghinnagagi osta soovinud. Siis sellised oksjonid, kus uus omanik ostab soovitu pärast ägedat kemplemist mitme ostasoovijaga ja alghinnast tublisti kõrgema hinnaga. Kõige huvitavam on aga kolmas variant, kus suhteliselt hea asi ostetakse alghinnast vaid pisut suurema summa eest ning end enampakkumisele üles andnud potentsiaalsed ostjad tegelikult võistu ei paku. See on kokkuleppeoksjon, kus ostja on juba enne enampakkumise algust teada. Teada on samuti tehingu hind ning boonus, mis tuleb ostjal maksta neile, kes võistu pakkumast loobuvad.
    Tavaliselt lepitakse huvilisteringis kokku oksjonile eelneval õhtul. Tavaliselt on sellisel koosolekul kohal ka müüja esindaja, kes samuti tehingust osa saab. Tavaliselt on kompromissi otsijate vahel mängureeglid selged ja summades jõutakse kokkuleppele kiiresti. Kui ostja saab teiste asjasthuvitatute suhtes käituda jõupositsioonilt või on selles mängus nii-öelda vana tegija, siis on boonused suhteliselt väikesed. Kui tegu on uustulnukast asjaosalisega, keda otsustajatering veel hästi ei tunne, siis tuleb uuel kas loobuda või enda mängu võtmise eest korralikult maksta.
    Ma pole küll ise pakkujana oksjonimängus osalenud, mistõttu võib siintoodud skeemi soovi korral võtta kui väljamõeldist. Kui aga üle vaadata enampakkumistel kaasalööjate nimekiri, sõeluda välja sisuliselt alghinnaga tehtud tehingud ja võrrelda neid müüdud objektide tegeliku turuhinnaga, siis saabki huviline teada Eesti põhilised oksjonimängurid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.