23. oktoober 1997 kell 22:00

Must neljapäev äratas

Eilset päeva Tallinna väärt-paberibörsil hakatakse meie ajakirjanduses meenutama kui musta neljapäeva, mis andis hea õppetunni eufooriasse sattunud börsimänguritele.

Börsimulli lõhkemise põhjustasid viimase minutini piiritaguse raha saabumist lootnud pangad, kes äkitselt hoogustasid väärtpaberiportfellide realiseerimist. Ahelreaktsioonina järgis neid arvukalt emotsionaalselt mõjutatavaid väikeinvestoreid.

Mis siis eile Tallinna börsil juhtus? Juhtus see, et aasta algusest keskmiselt üle kahe korra tõusnud aktsiate hinnad langesid umbes 15 protsenti. ÄP indeks näiteks oli 3. jaanuaril 515 punkti, eilse päeva jooksul langes see 1229 punktilt 1042 punktile.

Piltlikult öeldes oleme tagasi juuli lõpus, kuid aasta algusega võrreldes siiski 2,02 korda kõrgemas mäekurus.

Languse käivitas eeskätt senise edu mõjul hoolimatuks muutunud pankurite oskamatus halvenevas olukorras õigeid otsuseid vastu võtta, mitte aga väikeinvestorite paanika. Midagi sellist ei olnud ju enne olnud, kõik oli seni läinud aiva ülesmäge.

Tuletame siinkohal meelde, et ka Wall Streeti mustadele päevadele kümme aastat tagasi eelnes kaheksa aastat uinutavat tõusu.

Konkurents pangandusturul on äärmiselt tihe. Suurema kasumi ja turuosa jahil ning üldisest majanduskasvust ja kerkivatest kasumitest tiivustunud pangad investeerisid ennast lihtsalt tühjaks. Üksteise ületrumpamise õhinas aga ei märgatudki, kuidas justkui muuseas ka mustadeks päevadeks kõrvale pandud rahahunnikust suur osa laiali jagati.

Likviidsuskriis Eesti pan-ganduses on kestnud juba enam kui kuu. Sellele ei pööranud pangad aga algul piisavalt tähelepanu, sest kohe-kohe olid avanemas uued krediidiliinid välismaalt.

Samal ajal hakkasid üksteise otsa kuhjuma pankade vaatenurgast väikesed viperused: Eesti Pank tõstis kapitali adekvaatsuse määra, börs hakkas augusti lõpupäevade hiigelseisust tasapisi allamäge astuma, Euroopast loodetava raha väljasaatmine viibis...

Ühel hetkel oligi seis selline, et säästmisele ei saanud enam parimagi tahtmise juures mõelda. Kogu vähene raha, mis pankadel õnnestus kätte saada, läks kõige elutähtsama peale. Usku enesesse toitis parematel aegadel ülemäära pungile ostetud väärtpaberiportfell, mida püüti siiski kõigiti toetada.

Eile katkes pankuritel kannatus lõplikult. Ühelt poolt realiseeriti enda aktsiaportfelle, teisalt võeti tugevamalt ette klientide laenude katteks panditud aktsiate sundlikvideerimine. Selline müügisurve tõi mõistagi kaasa aktsiaturu languse, sest ostuhuvi puudus.

Eilse languse tähtsaim õppe-tund on selle tervendav mõju nii börsiosaliste kui investorite tulevastele otsustele. Kõige mõttetum on täna oma aktsiad müüma tormata. Seda enam, et üldised majandusnäitajad viitavad tõusule.

Eesti tööstustoodang on aastaga kasvanud 12%, eksport kasvab impordist kiiremini, novembri keskel jõuab suure tõenäosusega kohale ka see raha, mida pangad pikisilmi ootavad.

Langus ei kesta kaua, peagi hakkavad aktsiate hinnad taas kerkima.

Sellises olukorras võidavad muidugi kõige enam need, kes languse lõpu ära tabavad ja siis aktsiaid soetavad. Aga ei kaota ka need, kes lihtsalt ootavad, millal Eesti börs kord saavutatud tasemele jälle tagasi ronib.

Mustale neljapäevale järgnevad hall esmaspäev ja pilvitu kolmapäev.

Hetkel kuum