Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuuarved regulaarselt või pidevalt osutatavate teenuste eest
Käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 sätestab, et samale ostjale regulaarselt või pidevalt võõrandatavate kaupade ja teenuste puhul, mis sisalduvad rahandusministri poolt selle paragrahvi alusel kehtestatud loetelus, loetakse käibe toimumise ajaks kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuu.
Nagu tihti juhtub seadusest lähtuvate lisaaktidega, on ka see loetelu põhjustanud ettevõtjatele palju probleeme.
Kaua aega puudus loetelust näiteks arvutiside teenus.
Praegugi ei sisalda see selliseid üldlevinud teenuseid nagu rentimine, valveteenused, õigusabi, raamatupidamise teenused, igasugused hooldusteenused jne.
Kuna elu ei saa mingi nimekirja pärast seisma jääda, huvitabki paljusid maksumaksjaid vastus küsimusele: kuidas esitada arveid loetelust puuduvate teenuste eest? Kas nende kaupade ja teenuste puhul on võimalik esitada kuuarveid?
Eesti maksumaksjate liidu juhatus pöördus k.a 2. mail selgituse saamiseks rahandusministri poole ja sai temalt ammendava vastuse.
- KMS § 24 lõike 3 alusel ja rahandusministri 24.09.1996. määrusega nr. 73 (RTL 1996, 106, 589) kinnitatud «Arvete esitamise erijuhtude» 3. punkti alusel võib kõigi samale ostjale regulaarselt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul müüja esitada ostjale arve ühe kalendrikuu realisatsiooni kohta tervikuna;
- eelnev KMS § 24 lõike 3 säte ei ole seotud KMS § 15 lõike 2 alusel rahandusministri kehtestatud loeteluga.
Seega võivad maksumaksjad kirjeldatud juhtudel esitada arveid kord kuus.
Käibe toimumise ajaks ei saa aga sellisel juhul lugeda mitte KMS § 15 lõikest 2 tulenevat perioodi, vaid tuleb arvestada hoopis sama paragrahvi 1. lõikes toodud kriteeriume, millest lähtuvalt tuleb arvestada ka käibemaksu.
Rahandusministri vastus näitab, et käibemaksuseaduse paragrahvi 15 teine lõige on ilmselt üleliigne ning selle võiks seadusest üldse välja jätta.