Tiit Vähi hoiatas krooni devalveerimise tagajärgede eest

Vähi lisas, et pärast devalveerimist kaotaks Eesti rahasüsteem oma usaldusväärsuse, mille tagajärjel jääksid intressimäärad pikaks ajaks kõrgele.

Endine valitsusjuht nentis samas, et Eesti probleem pole mitte valuutakomitee, vaid kurb fakt, et vähem kui poolteise miljoni suuruse rahva jaoks on 11 ministeeriumist ja 254 omavalitsusest koosnev riigiaparaat liiga kallis.

Tänu fikseeritud valuutakursile on Eestis Vähi sõnul viimase viia aasta jooksul välja kujunenud elujõuline finatssektor, mille konkurentsieelist lõunanaabrite ees demonstreerib veenvalt Eesti pankade ekspansioon Läti ja Leedu turgudele.

«Tavakodanikule on see tähendanud suhteliselt madalaid intressimäärasid ja muidu soodsaid laenutingimusi, mis on omakorda suurel osal keskklassil võimaldanud parandada oma eluaset ja soetada mitmesuguseid püsikaupu,» rääkis Vähi oma erakonnakaaslastele.

Vähi ütles, et jutud krooni devalveerimisest ei vaibu, kui jooksevkonto defitsiit kasvab. «Kuigi ilmselt keegi ei nõua meilt lähitulevikus jooksevkonto ülejääki, peab defitsiit siiski vähenema,» märkis ta.

6--7protsendiline majanduskasv võiks Vähi hinnangul Eestis jätkuda vähemalt viis aastat. «Kahjuks ei julgeta või ei suudeta vastu võtta Eesti arenguks vajalikke otsuseid,» süüdistas Vähi praeguseid võimulolijaid.

Vähi kritiseeris ka NRG Energy ümber tekkinud arusaamatusi ja Kiviteri müüki Eriõlile, kel tema väitel puudub kapital firma arendamiseks. BNS