Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuteabest
Pole enam üllatus, kui keeruline on Hansapangaga maaklerlepingu sõlminul Ühispangas Balti indeksi fondi osakuid osta või müüa. Et aga ettevaatav maksumaksja olla pole samuti meelakkumine, tuli mulle ootamatusena. Otsustasin nimelt uurida, kuidas on tulumaksuga, kui kavatsen ostetud osakud müüa.
Mul soovitati helistada Tallinna maksuameti elanikkonna maksude osakonna peainspektorile Villar Aronile. Tema olevat õigeim inimene vastama.
Ilmselt ongi, paraku tegin saatusliku vea ja tutvustasin, et olen see ja see ning töötan Äripäevas. Kui oleksin n-ö inimesena tänavalt helistanud, siis ehk oleks Villar Aron mulle vastanudki, aga ajakirjanik pole ju lihtne inimene: «Ajakirjanik on inimene, kes pole inimene, vaid Ajakirjanik.» (Sõnumilehe Reibas Sõna).
Maksuinspektor pakkus mulle (Ajakirjanikule) kaks võimalust: silmast silma vestelda või riigi maksuametisse pöörduda.
Käsi südamele, võtsin kogu selle jaburaks kiskunud asja ette maksumaksjana, kavatsemata ridagi kirjutada. Nii ütlesin ka Villar Aronile, aga juba oli hilja: Ajakirjanik pole ka Maksumaksja. Ta ei soostunud küsimustki ära kuulama, kinnitades, et ei oska niikuinii vastata, kui see tuleb Ajakirjanikult. Lisaks ei suutvat ta telefoni teel selgitada, kas ma ikka olen ajakirjanik, tavakodanik polevat ma aga kindlasti.
Samas lisas peainspektor soovitusi: tuleb tulumaksuseadust lugeda, seal on kõik kirjas. Või siis helistada (ennast tutvustamata?) elukohajärgsesse maksuametisse, ehk sealt selgitatakse. Siinkohal mängisin end aga lõplikult auti, öeldes, et elan ja maksan makse Viljandis. Siis polevat tal ju minuga üldsegi mõtet rääkida.
Tõsi jah -- et Viljandi maksuamet võib ju tulumaksuseadust hoopis teistmoodi tõlgendada kui Tallinna oma, see mulle kohe algul pähe ei tulnudki.