• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avalikuks firmaks ei saa üleöö

    Lõppeva aasta jooksul avalikuks muutunud ettevõtete seas on mitmeid, kes jõudnud astuda avaliku emissiooni korraldamisega vaid esimese sammu teel tõeliselt üldrahvaliku firmani. Nii on näiteks põhjust tunda end petetuna kevadel ASi Soots Turism aktsiaid ostnud väikeinvestoril, rajas ju Soots investeeringuplaani peatsele börsile jõudmisele. Närvilisele väikeaktsionärile võib soovitada vaid pikka kannatust ja usku ettevõtte majandustulemuste paranemisse.
    Sarnane tunne võib vallata ka Eesti juhtivate ehitusfirmade hulka kuuluva ASi Koger & Sumberg Grupp vastseid aktsionäre, kes augustikuumuses hinda vaatamata avalikust emissioonist aktsiaid krabasid. Börs oli senini liikunud vaid tõusvas joones ja ettevaatamatu investori silme ees kummitas prospekti lause, et kohe pärast emissiooni lõppu taotleb firma aktsiate noteerimist börsi lisanimekirjas. Et taotlus vaid taotluseks jääda võib, ei uskunud aktsiate ostmise hetkel ilmselt ükski ostja.
    Omamoodi petetuna võisid tunda ennast ka ASi Hotell Olümpia aktsionärid, kui pärast avalikku aktsiaemissiooni selgus, et aktsiate emiteerimise käigus oli muudetud emissiooniprospektis kirja pandud tingimusi. See, kas muudetud tingimused mõjusid postiivselt aktsiale, näitab tulevikus börsile saabuva Reval Hotel Groupi aktsiahind.
    Ettevõttele on avalik emissioon kõige odavam raha laenamise viis, sest erinevalt pangalaenust tuleb raha ilma protsendita ja tagatiseks on reaalse vara asemel raha andja usaldus firma vastu. Firmal ei ole ka mingit võlakohustust, sest investeerija saab oma raha tagasi börsil, kus selgub aktsia tõeline hind ehk investeeringu kasulikkus. Sootsi ja Kogeri puhul paremat rahastamise võimalust ei ole ja lähiajal ilmselt ei tule, kommenteerib emissiooni ASi Handelsbanken Aktoris tegevdirektor Ruth Laatre.
    Avaliku emissiooni kaudu peaksid raha saama siiski kõige usaldusväärsemad ettevõtted, kelle puhul raha laenaja risk on tasakaalus ettevõtte kohustustega tema ees. Riskantsematele firmadele jäävad ju teised laenamise võimalused, tõsi küll, veidi kallima hinnaga. Soots Turismi tulemused peavad paranema
    31. märtsil väärtpaberiinspektsiooni peatatud Soots Turismi aktsiaemissioon jõudis koguni kohtusse. Tallinna halduskohus määras aprillis Soots Turismile emissiooniprospekti nõuete rikkumise eest 25 000 krooni trahvi, sest vastupidiselt prospektis väidetule ei olnud aktsiaraamat keskdepositooriumis registreeritud.
    Soots Turismi nõukogu esimees Lembit Soots põhjendab börsile mittejõudmist sellega, et aktsiale ei tekkinud oodatud järelturgu. «Järelturgu ei tekkinud aga sellepärast, et läksime emissiooniga alt ja samal ajal ilmus halb reklaam ajakirjanduses,» lisab ta.
    Millal Soots Turism börsile minna plaanib, ei julge Lembit Soots praegu öelda. «Oleme äraootaval seisukohal, sest toitlustusketis on nii käibe- kui kasumilangus,» põhjendab ta. Igas söögikohas eraldi võetuna on käive langenud umbes kümnendiku mullusega võrreldes, mida firma üritab tasakaalustada uute söögikohtade avamisega.
    Ettevõtte edukust mõjutab hoolimata kindlustuskompensatsioonist ka kuu alguses toimunud põleng Laagri toidutares. Sootsi sõnul maksab Hansa Kindlustus raha välja niipea, kui on kolme ehitusfirma pakkumused hoone ülesehitamiseks.
    Emissiooniga Sootsile lisandunud 15 miljonist kroonist laiendas firma 5 miljoni krooni eest hotelli Peoleo, 2,5 miljoni krooniga avas uue söögikoha kesklinnas ja 0,5 miljoni krooni eest toidutare Tammsaare teel.
    Ülejäänud 7 miljonit krooni seisab aga Soots Turismi pangakontol. Toitlustuskohale sobilikku asupaika leida ei ole Tallinnas kerge, selgitab Soots.
    Olümpia aktsiad varsti börsil
    Hotelli Olümpia ja Andres Liinati ning Tarmo Sumbergi firma Inn Grupp liitmisel tekkinud operaatorfirma Reval Hotel Group plaanib aktsiad börsile viia veel sel aastal.
    Kuigi Liinat ja Sumberg on püüdnud emissioonitingimuste muutust väikeinvestorile kasulikuna põhjendada, väites, et kringli asemel müüdi hoopis suhkrukringlit, on väärtpaberiasjatundjad kringli müümise suhtes teisel seisukohal.
    Tallinna väärtpaberibörsi tegevdirektor Helo Meigas on öelnud, et emissiooni alguses aktsiaid märkinud investorid võisid sattuda olukorda, kus nad ei omanud otsuse tegemise hetkel firma kohta täit informatsiooni. Forekspanga endise peamaakleri Tõnu Vanajuure hinnangul oli Reval Hotel Groupi moodustamise ja aktsiate avaliku müügi lõppemise sattumisega samale tähtajale tegemist hea ajastusega. «Siin võib kõike arvata ja mõelda,» märkis ta.
    Hotelli Olümpia kasv tuleb tekitada naabermaadest pärit huvireisijate arvel, teatab Reval Hotel Groupi nõukogu esimees Tarmo Sumberg. Samas tähendab see turuvõitlust teiste Tallinna hotellidega, kelle tegevus on orienteeritud turistidele.
    Hotelli Olümpia tänavuse aasta majandustegevus näitab mullusega võrreldes kasvu kõigi põhinäitajate osas. Kasumi ligi 50protsendilist kasvu põhjendab Sumberg rohkem kulude vähendamise kui teenuste hinna kasvuga. Külastajate arv on tänavu 9 kuuga mullusega võrreldes 2 protsenti suurem. Seda hoolimata asjaolust, et fassaadi remondi tõttu oli poole aasta jooksul müügist väljas kaks korrust ehk kümnendik hotellist. Kogeri & Sumbergi Grupi ümber on saladuseloor
    Vahetult pärast emissiooni lükkas börsi noteerimiskomisjon ettevõtte taotluse kahel korral tagasi.
    Kui jätta kõrvale vähetõenäoline noteerimiskomisjoni kuuluvate maaklerfirmade omavaheline nügimine, tuleb põhjust otsida ettevõtte seest. See tähendab, et firma juhtimises ja/või raamatupidamises esineb puudusi.
    Firma üks omanik ja juhataja Andres Koger ütleb, et omanike survel sai börsile minekuga liialt kiirustatud ja tegevus oli lõpuni läbi mõtlemata.
    Koger kinnitab, et börsile minek tuleb taas kõne alla kevadel, kui audiitor on kinnitanud selle aasta majandustulemused ja firma juhtimine uuenenud.
    Ehitusettevõtete suurim häda on praegu selles, et turg on liiga tihe ja turujagamine ehk nõrgemate kadumine areenilt alles ees.
    Raskusi on ennustatud ka Kogeri grupile. Tema äriidee oli teha konkurssidel alati odavamaid pakkumusi, et tööd endale saada. Et aga teised ellu on jäänud, tuleb Kogeril nüüd uute riskide võtmise hinnaga kahjumiga lõppenud projektide ringist välja rabeleda, on Äripäevale väidetud.
    Kui jälgida, millise kiirusega Koger uusi projekte algatab ja neid edasi müüb, tekib mõte, et firma eelarves haigutab auk. Ka emissioonist saadud raha võib ettevõte kasutada käibevahendite puuduse leevendamiseks.
    Seetõttu levivad ka kuuldused Kogeri võimalikust liitumisest Merko Ehitusega, mida Merko Ehituse juhi Toomas Annuse kinnitusel iial arutatud ei ole.
    Kogeri & Sumbergi Grupile lisandus emissioonist 19,2 miljoni krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Volkswageni autotarkvaraettevõte muudab oma äristrateegiat Eestis
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.
Volkswagen Grupi tarkvaraalaseid kompetentse koondav ettevõte CARIAD SE muudab oma strateegiat ja äritegevuse fookust Eestis. Selle tulemusel hakkab CARIAD Estonia haldama kõiki ettevõtte rahvusvahelisi tütarettevõtteid.