13. november 1997 kell 22:00

Buba läks kullaturule

Kulla hinna langemine viimase 12 aasta madalaimale tasemele on kollase metalli turu muutnud väga tundlikuks igasuguste uudiste ja kuulujuttude suhtes. Mõned nädalad tagasi reageeris turg ?veitsi keskpanga plaanile müüa peaaegu pool keskpanga kullaressurssidest selle metalli hinna langemisega üle 3 protsendi.

Kolmapäeval teatati, et Saksamaa liidupank on umbes 10% kullavarudest laenanud välja peamiselt rahvusvahelistele pankadele. Spekulatsioonid osa kulla laenamisest või isegi müümisest algasid septembris, kui Buba direktoraadi liige Peter Schmidhuber kohtus Londonis kolme kompanii esindajatega, kes võtavad osa fiksinguprotsessist, arutamaks turu likviidsust. Ajalehe Die Welt väitel on riigipank laenanud juba aasta vältel.

Asjaolu, et keskpangad laenavad osa oma kullavarudest välja, pole midagi uut. (Tõsi, Saksamaa riigipank pole seda varem teinud.) Turuanalüüsid näitavad, et kulla laenamisega tegelevad vähemalt mõningasel määral 65 keskpanka.

Väljalaenatud kulla hulgaks hinnatakse 2,5 tonni, viimased arvutused näitavad, et see võib ulatuda isegi 6,5 tonnini. Keskpangad laenavad ning sooritavad samuti muid finantstehinguid (swap-tehingud, optsioonid) kulla hoidmiskulude vähendamiseks, sest kuld on intresse mitte teeniv vara.

Maailma 12 suurema keskpangast kullavaldaja hoiukulusid hinnatakse 15 miljardi dollarini aastas. Samas on paljud huvitatud kulda laenuks võtma või liisima. Eelkõige kuuluvad sellesse gruppi juveelitööstuse ettevõtted, isegi kullakaevandused ja rikastuskombinaadid, kes maandavad nii oma riske. Metalli laenamine on nendele ettevõtetele lihtsalt odavam kui raha laenamine. Kulla intressimäär on praegu 2,16 protsenti kuus, kuid kõikumispiirkond ulatub 0,5 kuni 6 protsendini.

Hetkel kuum