• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Buba läks kullaturule

    Kulla hinna langemine viimase 12 aasta madalaimale tasemele on kollase metalli turu muutnud väga tundlikuks igasuguste uudiste ja kuulujuttude suhtes. Mõned nädalad tagasi reageeris turg ?veitsi keskpanga plaanile müüa peaaegu pool keskpanga kullaressurssidest selle metalli hinna langemisega üle 3 protsendi.
    Kolmapäeval teatati, et Saksamaa liidupank on umbes 10% kullavarudest laenanud välja peamiselt rahvusvahelistele pankadele. Spekulatsioonid osa kulla laenamisest või isegi müümisest algasid septembris, kui Buba direktoraadi liige Peter Schmidhuber kohtus Londonis kolme kompanii esindajatega, kes võtavad osa fiksinguprotsessist, arutamaks turu likviidsust. Ajalehe Die Welt väitel on riigipank laenanud juba aasta vältel.
    Asjaolu, et keskpangad laenavad osa oma kullavarudest välja, pole midagi uut. (Tõsi, Saksamaa riigipank pole seda varem teinud.) Turuanalüüsid näitavad, et kulla laenamisega tegelevad vähemalt mõningasel määral 65 keskpanka.
    Väljalaenatud kulla hulgaks hinnatakse 2,5 tonni, viimased arvutused näitavad, et see võib ulatuda isegi 6,5 tonnini. Keskpangad laenavad ning sooritavad samuti muid finantstehinguid (swap-tehingud, optsioonid) kulla hoidmiskulude vähendamiseks, sest kuld on intresse mitte teeniv vara.
    Maailma 12 suurema keskpangast kullavaldaja hoiukulusid hinnatakse 15 miljardi dollarini aastas. Samas on paljud huvitatud kulda laenuks võtma või liisima. Eelkõige kuuluvad sellesse gruppi juveelitööstuse ettevõtted, isegi kullakaevandused ja rikastuskombinaadid, kes maandavad nii oma riske. Metalli laenamine on nendele ettevõtetele lihtsalt odavam kui raha laenamine. Kulla intressimäär on praegu 2,16 protsenti kuus, kuid kõikumispiirkond ulatub 0,5 kuni 6 protsendini.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.