Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Slaalomikeskused valmistuvad talveks

    Kahtlemata tuleb Eesti mäesuusakeskustesse suhtuda teatud ettevaatusega, sest suurem osa nende nõlvadest on alla 50 meetrise kõrgustevahega ja võimaldab vaid mõnesajameetrist liugu. Küll on aga sealgi võimalik saada kõrvu tuule tuhinat, murda konte või siis vähemalt oma moekat suusavarustust demonstreerida.
    AS Kuutsemäe on suutnud oma puhkekeskusele luua nii hea renomee, et talviti käib seal mäesuusamõnusid nautimas kuni 1000 inimest päevas. Juba praegu on reserveeritud kõik 80 ööbimiskohta aastavahetuseks ja veebruari nädalavahetusteks.
    Kuuest nõlvast saab endale jõukohase valida nii päris algaja kui ka kogenud laskuja. Soovijaile õpetatakse laskumise nippe. Võimalik on kogu varustus laenutada, rentida saab ka lumelauda, mootorsaani ja neljarattalist mootorratast.
    «Tippspordile me ei rõhu, tahame pakkuda tervele perele väljasõidu- ja puhkekohta,» selgitab ASi Kuutsemäe tegevdirektor Peeter Ilmas. Tema sõnul pole suurem osa eestimaalastest mäesuusatamisega eriti kokku puutunud ja Lõuna-Eesti väikesed mäed on just parajad õppimiseks.
    Tänavu valmis mäe tipus 24 meetri kõrgune vaateplatvorm koos mobiilsidefirma Radiolinja tugijaamaga. Senises peahoones renoveeriti majutuskohad ja baar. Kompleksi ehitati tenniseväljakud. Kasutusel on oma klubikaart, mis annab soodustusi nii Kuutsemäe kompleksis kui ka mõnes Otepää majutusasutuses.
    «Kokku on siia investeeritud ligi 9 miljonit krooni,» märgib Ilmas.
    Augustis lõppes ASi Kuutsemäe 4 miljoni kroonise mahuga aktsiaemissioon, mille investorid ka täis märkisid. Kuutsemäe põhiomanik on kütuseärimeestele Heiti Häälele ja Aivar Riisalule kuuluv AS Kadaka P&M. Aktsiaemissiooni läbi viinud ASi Traader juhatuse esimees Peeter Piho sõnul on ligi 10% suurune osalus Maapangal ja investeerimisfondil Baltic Fond, ülejäänud aktsiad jagunevad vähem kui saja väikeinvestori vahel.
    Kuutsemäele on kasvamas konkurent
    Seni Eesti mäesuusatamise Me- kaks peetavale Kuutsemäe puhkekompleksile pakuvad juba sel talvel arvestatavat konkurentsi lisaks Väike-Munamäele ka Kütioru slaalomirajad. Tõsi küll, alles tekkinud mäesuusakeskused ei ole oma infrastruktuuri veel samal tasemel välja jõudnud arendada, nagu mitmendat talve aktiivselt tegutsev AS Kuutsemäe.
    Eesti kõige vingemat slaalomirada rajatakse Võru külje alla Kütiorgu. «Tornist startides on kõrguste vahe 77 meetrit ja see loob juba võimaluse mäesuusatamisvõistluste korraldamiseks,» märgib Kütioru puhkekeskuse juhataja Endel Talv. Kütioru üks slaalominõlv on olnud kasutusel 5 aastat. Aktiivsem suusaelu on seal toimunud siiski vaid viimasel kahel talvel.
    «Haanja looduspargilt saime tegutsemisloa alles kaks aastat tagasi, võtsime nõlvalt metsa maha ja algas poleemika looduskaitsjatega,» meenutab Talv. Tänaseks on mullatööd tehtud, kännud juuritud, muru külvatud ja uus Saksamaalt toodud tõstuk üles pandud.
    «Arvan, et Otepää ümbrus on suusamägedest juba küllastunud ja siin on mäel potentsiaali piisavalt,» lisab Talv. Samas heidab ta ette Võru asjameeste vähest toetust Kütioru puhkekeskuse väljaehitamisel.
    «Meil tekkisid lahkhelid keskkonnakaitselise ekspertiisi eest tasumisel ja olen solvunud, sest Kütioru puhkekeskus ei tahtnud oma osa kinni maksta,» märgib Võru maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Ena Poltimäe. Tema sõnul on konsensuseni jõudmine siiski võimalik ja Kütioru puhkekeskus tooks Võrumaale juurde eeskätt talituriste.
    Eesti kuulsaim sööstlaskuja ja mäesuusaspetsialist Aare Tamme on nõustanud nii Väike-Munamäe laskumisradade rajamist kui ka töid Kütioru järsemal nõlval. Tema arvates on Kütiorgu võimalik rajada tõsine mäesuusakeskus, aga selleks kulub tohutult raha. «Minu kaugem eesmärk on taas ellu äratada näiteks Eesti ja Läti maavõistlused slaalomis,» nendib Tamme. Tema arvates saaks erinevaid etappe läbi viia nii Kuutsemäel, Väike-Munamäel kui ka Kütiorus.
    Tundub, et Kütioru kompleksi omanikud Andres Rannamets ja Endel Talv siplevad finantsraskustes ja kohaliku kemplemise võrgus. Küllap on kusagil olemas sellised investorid, kes kampa sooviks lüüa, et Eesti kõige huvitavam mäesuusakeskus valmis ehitada. Seni pole ettevõtjatel õnnestunud oma ideede teostamiseks veel pangalaenu saada.
    «Äriplaani järgi nõuab tööde esimene etapp 2 miljonit krooni, selle eest ehitame motelli suuremaks, süvendame järve,» märgib Talv. Teine etapp nõuaks juba 5--6 miljonit krooni. Sellega tahetakse mägi muuta aastaringselt kasutatavaks, pakkudes lisaks suusamõnudele veel jahiturismi, ratsutamist, mägijalgrattasõitu. Kokku 11 slaalomimäge
    Lõuna-Eesti turismiinfoteatmik pakub eelolevaks talveks võimalust nautida slaalomimõnusid kokku 11 mäel.
    Lisaks Kuutsemäele, Väike-Munamäele ja Kütiorule on päris korralikud slaalominõlvad Meegaste ja Marja mäel. Hollandi investorid on omandanud maad Madsa mäel ja kavandavad sinna koos Eesti kompanjonidega spordikeskust.
    Tartu lähedal Vooremäel on eeskätt huvitavad rajad murdmaasuusatajaile, aga ka algajad slaalomisõitjad saavad seal oma mõnu kätte. Koht on populaarne koolilaste ja perede hulgas. Nädalavahetustel suusatab Vooremäel kuni 1000 inimest.
    «Järgmisel nädalal asutame Vooremäe suusakeskuse väljaehitamiseks sihtasutuse,» teavitab ASi Voore tegevdirektor Lennart Raudsepp. Tema sõnul rajatakse järgmisel aastal Vooremäe kunagise härrastemaja vundamendile kahekordne palkmaja, kus on ka pesemis- ja ööbimisvõimalus.
    Viie aasta arengukava näeb ette suusakeskuse väljaehitamist rahvusvahelisel tasemel. ASi Voore omanikud on lisaks Tartu linna- ja maavalitsusele ka endised tippsuusatajad Jaanus Teppan, Jaanus Pulles ja Alar Arukuusk.
    Poolteist aastat tagasi ostis Väike-Munamäe Arenduse AS erastamisagentuurilt ASile Tartu Maja kuulunud Kaga puhkebaasi Väike-Munamäe nõlval ja 15 ha maad, ehk sisuliselt pool mäge. Tänavu suvel omandas 51% aktsiatest ehitusfirma AS Feer.
    Tõstukid monteeriti üles ja käivitati juba eelmisel talvel. Tänavu tehti maaparandus, rajati tulvavete settetiigid, mõned truubid ja sillad, magistraalkraavid ja kunstlume tekitamiseks vajalik veehaare. Väike-Munamäe nõlv on tasandatud ja mätastatud, rajatakse parklat. Seni on omanikud mäele investeerinud ligi 9 miljonit krooni.
    «Teeme praegu ettevalmistusi tehislume süsteemide käivitamiseks ja detsembris saame sobivate külmakraadide korral juba nõlval lume tagada,» selgitab Väike-Munamäe arenduskeskuse turunduskonsultant Hannes Saarsoo. Tema sõnul paigaldatakse selleks talveks nõlvale ka lastetõstuk ja kogu kompleks on iga päev kuni kella 23ni valgustatud.
    Jõuluks paigaldatakse esimesed kaks kahekorruselist palkmaja, kokku tahetakse neid järgmise aasta jooksul rajada ja huvilistele maha müüa 30 tükki. Esimesel korrusel on elutuba ja abiruumid, teisel magamistoad. Maja on mõeldud 6 inimesele.
    Järgmisel kevadel algab Väike-Munamäe puhkekompleksi peamaja ehitus. Sinna tuleb restoran, kiirtoitlustus, olmeruumid ja võib-olla ka hotell.
    Tänavuseks talveks paigaldatakse mäe alla 300ruutmeetrise puitpõrandaga suur telk, milles pakutakse suusatajatele süüa.
    «AS Eesti Buss avab eriliini Tallinn-Otepää, mis sõidutab suusatajaid kaks korda nädalas,» märgib Saarsoo. Tema sõnul on lubanud suusabusse käiku panna ka mõned turismifirmad.
    Tuumikinvestori ASi Feer jaoks on Väike-Munamäe puhkekeskuse rajamine eeskätt kinnisvaraprojekt. Investeeringu kogumahuks on planeeritud 30 miljonit krooni.
    «Meid eristab Kuutsemäest see, et saame kokku mängida Otepää linnaga, kus on teatud puhke- ja lõbustusasutused olemas, mida meie rajama ei pea,» selgitab Saarsoo.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.