20. november 1997 kell 22:00

Kivisüsi läheb börsile

Alumiiniumi nõudlus lähiaastatel võib tõusta märkimisväärselt, kinnitab EIU (Economist Intelligence Unit) läbiviidud uurimus. EIU prognoosib alumiiniumi tarbimise kasvu 20,7 mln tonnilt 1966. aastal 31,8 mln tonnile aastal 2005, mis teeb keskmiselt 2,5 protsenti aastas. Lähiaastate kasv on keskmisest isegi suurem -- 4% sellel ja 3,6 protsenti 1998. aastal. Instituudi hinnangul jääb metalli tarbimine veel aastani 2003 tasakaalu tootmisega, aastal 2015 vajab tööstus 9,8 mln tonni lisatoodangut aastas. Vajaduse rahuldamiseks tuleks rajada 20 uut sulatuskombinaati ning suurendada tunduvalt 38 praegu eksisteeriva kombinaadi võimsust. Suureneb ka sekundaarse tooraine (vanametall) tarbimine, mille 30% osa 1995. aasta kogutarbimisest kasvab kümne aasta pärast 33 protsendini. Alumiiniumi keskmiseks hinnaks kujuneb lähiaastatel 1615 dollarit tonn. Metalli suuremat nõudlust tajus turg tegelikult juba varem. Kui vase hind on suvega võrreldes langenud üle 30%, siis alumiiniumi langus on olnud «vaid» 10 protsenti.

Metallide hinnaerinevus on langenud üle tuhandelt dollarilt tonn 500--600-le. Vase hinna dramaatiline langus on teinud murelikuks kompaniisid, sest metalli madal hind on kaevandamise muutnud väherentaabliks.

Kivisöest võib lähiaastatel saada börsikaup. Kuni viimase ajani on kivisüsi olnud üks saladuslikuma hinnakujundusega tooraine. Jaapan, kus sütt kasutatakse elektri tootmiseks ning kes on maailma suurim tarbija, on praktiseerinud pikaajaliste lepingute poliitikat. Järgmisel aastal plaanitakse USAs alustada kauplemist kivisöe futuurlepingutega, mis annab arvatavasti tõuke söe avalikuks hinnakujunduseks ka Euroopas ja Austraalias. Kütuse hinnakujunduse avalikuks muutumine ei toimu kindlasti kiiresti, kuid eeldused selleks on olemas.

Hetkel kuum