23 november 1997

Suured turud seavad tõusutrendi

Üle-eelmise nädala lõpul alanud tõus USAs näib olevat küllaltki püsiv. Nädala alguses küttis turgu Aasia aktsiate, eriti aga Tokio börsi tugev tõus. Teisipäev andis küll väikese tagasilöögi, kuid nädalalõpp viis turud taas üles. Enim tunti huvi suurfirmade vastu, kuna investorid väldivad kriisi järel riskantsemate investeeringute tegemist. Siiski on Nasdaqi koondindeks liikunud üle 1600 punkti taseme sel määral, et eeldada taseme hoidmist. Suviste tasemetega võrreldes on Dow hoolimata 7800 piiri murdmisest veel nõrk, kuna laiemat turgu kajastav S&P500 läheneb juba rekordtasemetele, olles praktiliselt taastanud kriisieelse taseme. Uusi rekordeid oodata on vast veidi vara, Dow tõus 8000 punkti piirimaile aasta lõpuks tundub aga olevat võimalik.

Stockholmi börsil algas nädal tagasihoidliku kauplemise ja hinnatõusuga. Investorid olid küllalt ettevaatlikud ning maaklerite sõnul oli lõpptarbijaid klientide hulgas vähe. Kolmapäevaks hinnatõus küll aeglustus, kuid neljapäeval ilmusid turule varandusekütid, kes tõusvat trendi haistes noppisid kriisiperioodil enim kannatanud aktsiaid. Kuna USA tõusev turg toetas Ericssoni ja teisi indeksi raskekaallasi, liikus koondindeks nädala lõpu kahel päeval kiiresti üles, murdis taas 3000 punkti piiri ning oli nädalaga plussis enam kui 8%. Analüütikute sõnul on turgude tugevnemise taga vähenenud ebakindlus -- sõda Iraagiga on ilmselt suudetud vältida, samuti on Aasia turgudel küll käes üpris õudne lõpp, kuid seda eelistatakse heal meelel senisele lõputule õudusele.

Põhjanaabrid on jätkuvalt närvilisemad teiste Euroopa turgudega võrreldes. Nädalat alustas Helsingi börs kahepäevase tõusuga, mida vedas turuliider Nokia. Kolmapäeval mõjutas Aasia turgude uus langus soomlasi enam kui teisi ning HEX-indeks langes ligi protsendi. Nädalalõpp oli siiski ostjate päralt ning HEX ületas 3500 punkti piiri. Loiu aktsiaturu kõrval aktiviseerus tugevalt derivatiiviturg, kus enamik investoreid tegi panuse turu tõusule tulevikus. Ka Soomes olid suuremateks võitjateks rasketööstusettevõtted, mis kriisi ajal enim langesid, kuna investorid otsivad praegu võimalusi kiireks kasumiks. Kui enamik Euroopa turge on juba august väljas, siis Helsingi on seni veel kriisiaegsete kõikumiste vahemikus, ootamas oma tundi.

Vene aktsiaturg on selgelt saavutanud põhja ning möödunud nädalal näitasid hinnad tugevat tõusu. Samas on olukord turul küllalt närviline, tehingumahud väikesed ning suured tõusud vahetusid endiselt languspäevadega. Mõned analüütikud ennustavad seetõttu turu jätkuvat langust, võimalik et isegi eelmise aasta lõpu tasemele. Sel nädalal näitas RTS-indeks tugevat tõusu teisipäeval ja reedel ning hoolimata spekulatsioonidest T?ubaisi ümber ning reformiliidri vabastamisest rahandusministri kohalt lõpetas nädala enam kui 10% tõusuga. Nädala menukamate seas oli Lukoil tänu sõlmitud koostöölepingule Shelliga Vene riikliku naftafirma Rosneft erastamiseks -- uudis, mis ergutas märkimisväärselt kogu energeetikasektorit. Välisinvestorite napp huvi võib tõusu jätta siiski lühiajaliseks.

Kuivõrd aktsiate hinnad Riias liiguvad põhiliselt samas taktis Tallinnaga, lõppes sealne börsinädal taas ränga langusega. Esmaspäeval ja teisipäeval oli Riia börs suletud, kuid esmaspäevase kauplemissessiooni asemel oli börsipäevaks laupäev, mil hinnad pisut tõusid. Kolmapäevast algas aga tõsine vabalangus ning Riia ametlik indeks jäi möödunudreedese sulgemisega võrreldes 12,1 protsenti miinusesse. Kõiki Ba7ltimaade turge hõlmav nõrkus ei võimalda erilist optimismi edasiste väljavaadete suhtes -- koduinvestorite väike arv ja pingul närvid lubavad vaevalt hinda stabiliseerida, vähimagi müügisurve tagasihoidmiseks sellest ei piisa. Tõusuprognoosi ei söandaks nüüd anda enne, kui Tallinna börs vähemalt kaks nädalat positiivsel pinnal kaupleb.

Eelmisel esmaspäeval Leedu põhja kommenteerides osutusin optimistiks. Kui nädala esimestele päevadele jagus veel mõni plussmärk, siis kolmapäevast alates langesid põhinimekirja aktsiad rängemini kui seni ning A-nimekiri järgis seda eeskuju vaid veidi tagasihoidlikumalt. Nädal osutus kogu kriisiperioodi halvimaks -- põhinimekirja indeks kaotas 15,12% oma väärtusest ning A-nimekiri 8,03%. Rängim kukkumine toimus reedel, mil põhinimekiri langes 7 ja A-nimekiri üle 5%. Kui Läti suurenevad päevakäibed viitavad noorele paanikale, siis Leedus vastupidiselt käibed nädala lõpus kahanesid ning osa järsust langusest võib panna napi likviidsuse arvele, mis tugeva müügisurve puhul võib imesid teha.

Hetkel kuum