Traditsioonist

Olin väga üllatunud, kui avalikkuse ette jõudis info 70 000--140 000krooniste lahkumiskompensatsioonide kohta, mida ETV endine dirketor Hagi ?ein maksis endale ja oma lähimatele abilistele.

Meenus Silmeti endine peadirektor Priit Saksing, kes end lahkumise puhul kahe miljoni krooniga premeerida püüdis. Tõsi, summad on erinevad. ?eini võiks võrrelda vaese vargaga, kes südametunnistus- piinu tundes pistab hõlma alla odava kommipaki, samal ajal kui Saksing ajab ülbelt kotti terve lati kallist suitsuvorsti.

Kui aga lugesin viimasest Eesti Ekspressist, et saja tuhande krooniseid koondamistasusid makstakse ka paljudele kõrgetele politseijuhtidele, siis jõudsin äratundmisele, et nii need asjad siin Eesti riigis käivadki. Ja et teeksin endisele ETV peadirektorile liiga, kui teda võimu kuritarvitamises süüdistaksin, sest ta jälgib lihtsalt üldlevinud traditsiooni. Ma ei tea, kes ja kuidas kopsakate lahkumistasude traditsiooni on algatanud, kuid see toimib juba kaua ja on sama tugev nagu dedov?t?ina vene kroonus.

Mul ei ole traditsioonide vastu midagi. Kombed tugevdavad ühtsustunnet, aitavad paremini paika panna inimeste väärtushinnanguid ja stabiliseerivad ühiskonda. Kõrgete riigiametnike seas juurdunud lahkumistasude traditsioonil on vaid üks viga -- reeglid ei ole täpselt paika pandud. Kunagi ei tea, kes saab raha ja kui palju! Seetõttu tekib suuremate lahkumiste puhul segadust ja kadedust ning solvatud lähevad ajakirjanikele kaebama.

Võib-olla aitaks siin seadus või määrus, mis sätestaks täpselt lahkumistasude maksmise korra. See aitaks kulud kontrolli alla võtta ja paljud tublid inimesed ei peaks tundma valehäbi, et kulutavad justkui mõttetult ja ebaeetiliselt maksumaksja raha. Seadus on ju meil kõrgemal kui eetika.