Tallinn loodab linnakaardile

Transpordiameti juhataja Tiit Kivikas räägib, et kui kevadel toimus ideekonkurss, siis nüüd asutakse otsima konkreetset parkimisseadmete ja süsteemide hankijat.

Latt on seatud kõrgele: konkursi võitja saab õiguse emiteerida ja hallata Tallinna linnakaarti, millega peab saama ühistranspordis arveldada hiljemalt novembris 1998 ja parkimises jaanuaris 1999.

«Maksevahendiks saab kontaktivaba kiipkaart, smart card,» selgitab Kivikas. «Erinevalt näiteks panganduses levinud magnetkaartidest on tegemist sõna otseses mõttes plastrahaga, millele on konkreetne summa sisse programmeeritud.»

Kivikase sõnul oleks parim lahendus, kui umbes 40 miljonit krooni maksma minevat projekti veaks ja rahastaks mõni pank.

Viimaste aastate jooksul kolm transpordiameti konkurssi võitnud ASi Ektaco peadirektor Rein Haavel märgib, et kui linnakaart on iseenesest tulus investeering, siis pankadel on sihikul ikkagi kiipkaartide juurutamine panganduses. «On ju mugav uue tehnoloogia kallal töötada, kui väljatöötamise käigus saab kaarti praktikas katsetada ja selle pealt veel ka teenida,» lausub Haavel.

Transpordiameti juht Kivikas ei välista, et Tallinna ja mõne panga koostöös sünnib pankade kaardikeskusega sarnane aktsiaselts, mis hakkab vahendama kiipkaardiarveldusi.

Transporti juhtiv abilinnapea Kalev Kallo on teatanud, et läbirääkimisi peetakse Hoiupangaga.

Linna finantsjuht abilinnapea Ants Leemets pehmendab seda väidet. «Mitteametlikke kõnelusi oleme tõesti pidanud, aga me ei ole Hoiupangale midagi lubanud,» kinnitab ta. «Üha rohkem hakkab tunduma, et nendega oleks liiga kallis kaupa teha.»

Leemetsa sõnul soovib Hoiupank linnalt 25% teenustasu. «Linnakaardina oleks targem kasutada mõnda juba emiteeritud pangakaarti,» märgib Leemets. «Panga huvitatust tõstaks asjaolu, et klientidel on võimalik tasuda sama kaardiga ühistranspordi kasutamise eest.»

Avalik pakkumine Tallinna ühistranspordi ja avaliku parkimise maksevahendite levitamise ja haldamise operaatorfirma leidmiseks toimub jaanuaris.

Kivikase sõnul peetakse huvilistega enne kirjalike pakkumuste esitamist eelläbirääkimised, kus firmad saavad tutvustada oma plaane.

Konkursi võitjaga kavatseb linn sõlmida vähemalt viieks aastaks kontsessioonilepingu, mis annab operaatorfirmale linnakaardi emiteerimise ja haldamise ainuõiguse.

Raha leidmisega parkimise ümberkorraldamiseks on linn raskustes. Abilinnapea Kalev Kallo ütles 27. novembril linnavolikogus esinedes, et linnal oleks raskusi isegi selle viie miljoni krooni hankimisega, mille eest saab kiipkaardi sobitada parkimisse. Kallo väitel ei ole raha võimalik kuidagi näpistada ka sellest 30 miljonist, mis linnavalitsuse hinnangul laekub parkimisest tuleval aastal.

AS Ektaco on aga seisukohal, et parkimisraha on lihtsalt ula peal olnud, sest tänaseks likvideeritud ME Valika kasutas seda linnaisade mahitusel nii, nagu ise tahtis.

Ektaco tootmisdirektor Kaido Jelle ütleb, et isegi üsna ettevaatlikud rehkendused annavad Tallinna aastaseks parkimistuluks 60 miljonit krooni. Seda muidugi juhul, kui raha liikumine on ülitäpselt kontrolli all, mida kiipkaardisüsteem ka võimaldaks.

Tänavu ei laeku linnaeelarvesse parkimisest isegi 10 miljonit krooni, seega näib Ektaco rehkendus liiga optimistlik, nendib Leemets. «Me ei saa ju nõuda maakera nihutamist,» ütleb ta.

Samas tunnistab Tiit Kivikas, et parkimise populaarne abivahend on täna kustutusega viltpliiats, mis võimaldab kasutada ühte talongi kuude kaupa. «Sel aastal peaks parkimistulu olema 24 miljonit,» lausub ta. «Kuna tasulise parkimise ala laieneb Balti jaama, keskturu ja Endla tänava piirkonnas, on tuleval aastal reaalne 30 miljonit.»

Rein Haavel Ektacost nendib, et kevadisel konkursil osaledes oli Ektaco valmis vajalikud investeeringud enda kanda võtma. «Transpordiamet kuulutas pakkumiskonkursi tunnustega konkursi tagantjärele ideekonkursiks ja räägib nüüd, et raha pole,» imestab Haavel.

«Kiipkaardisüsteemi loomine on nii kiire tasuvusajaga investeering, et on naeruväärne rahapuudusele viidata,» ütleb Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Rein Voog. Ta kõrvutab parkimissüsteemile kuluvat viit miljonit linnaeelarve mahu kahe miljardiga ning jõuab järeldusele, et transpordijuhid on millegi pärast huvitatud venitamisest.

Kaido Jelle Ektacost meenutab, et pärast kevadist konkurssi lubas Leemets uute parkimissüsteemide jaoks raha linnaeelarvest leida. Sügisel ilmnes paraku, et linn soovib projekti juhina ja investorina näha hoopis pankasid, märgib Jelle.

Leemets teatab, et jutt ei käi siiski ainult parkimisest, kuna linnavalitsus soovib linnakaardi juurutada kompleksselt. «Kui ainuüksi kaardi omahinnaks kujuneb 100 krooni, siis peab selle kasutusala kohe võimalikult lai olema, hõlmates kindlasti ka ühistransporti.»

Leemets tõdeb, et ta ei ole päris hästi aru saanud, miks linna transpordiamet on seni parkimiskonkursse korraldanud. «Jah, pealtnäha lõid need mulje, et midagi tehakse,» lisab ta.

Tiit Kivikase väitel on varasemad parkimiskonkursid siiski vajalikud olnud. «Ektaco kevadine võidupakkumine oli tehniliselt väga hea,» kiidab ta. «Teame nüüd, et igati sobivaid seadmeid ja lahendusi on võimalik osta kodumaalt, mis tuleb odavam.»

Kivikas lisab samas, et viimase konkursi ajal ostis Valika Vabaduse väljaku, Viru hotelli ja postimaja parklatesse tõkkepuud siiski täiesti konkursivabalt. «Olen tõesti kuulnud, et nad valisid kõige kallima variandi, mis saada oli,» ütleb Kivikas. «Aga eks Valika oli üldse üks halb näide.»