Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Urmas Miku fond ei täida oma eesmärki

    Tallinna rahandusamet lõpetas kesklinna valitsuse linnakujundusfondi revideerimise eelmisel nädalal. Rahandusameti vanemrevident Viivi Pinge ütles, et linnakujundusfond pole täitnud viimastel aastatel oma eesmärki haljastuse ja linnakujunduse arendamise osas.
    Midagi kriminaalset revisjon fondi tegevuses ei avastanud. Linnakujundusfondi juhib Tallinna kesklinna valitsuse vanema asetäitja Urmas Mikk.
    Linnakujundusfondi raha kasutati aastatel 1994--1997 autode ostmiseks, inventari soetamiseks, lepingulisteks töötasudeks, spondeerimiseks, välislähetusteks jms.
    Fondil puudusid raamatupidamise sise-eeskirjad ja pearaamat. Kaheksa tegevusaasta jooksul polnud fond koostanud ühtegi bilanssi. Samas maksti linnakujundusfondi pearaamatupidajale Inge Trausile viimastel aastatel 10 000 krooni palka aastas.
    Linnakujundusfond sai raha ASilt Expoplakat, reklaamimaksust, Nunne 2 asuva maja rendist ja muid tulusid. Kui 1994. ja 1995. aastal jäi osa fondi rahast kasutamata, siis eelmisel ja käesoleval aastal oli fond kahjumis. Linnakujundusfondi käesoleva aasta raamatupidamislik kahjum on 282 000 krooni.
    Linnakujundusfondile laekus varem kogu Tallinna linna asutustelt saadav reklaamitulu. Pärast 1996. aastat, kui raha hakkas laekuma otse linnaosade valitsustesse, pidanuks fond sinna kogunenud reklaamitulu laiali jagama. Fond jättis aga 1995. aasta eest saadud reklaamimaksu umbes poole miljoni krooni eest üle kandmata.
    Fondi raha eest käis teiste hulgas paaril korral välismaal tollane kesklinna valitsuse vanem Jüri Ott.
    Tallinna botaanikaaia direktorina töötav Ott väidab, et ta ei teadnud, kust tema välislähetuste raha võeti. «See oli linnapea korraldus ja mina ei teadnud tõesti, mis oli katteallikas,» sõnas Ott.
    1995. aasta veebruaris käis Ott nädalases komandeeringus Ungaris, kus ta osales kunstihalli avamisel ja kohtus Budapesti linnavalitsuse esindajatega. Korralduse Oti välislähetus kesklinna valitsuse linnakujundusfondi arvel kinni maksta tegi linnapea ametis olnud Jaak Tamm.
    1995. aasta sügisel käis Ott koos kunstnike liidu esimehe Mati Karmeniga kunstiüritusel Veneetsias. Sõidukulud linnakujundusfondi arvel olid 46 000 krooni.
    Eelmise aasta juunis viibis Ott fondi korraldusel Soomes ASi Expoplakat juhatuse koosolekul. Sõidukulud maksis kinni Expoplakat. Linnakujundusfond on Expoplakati enamusaktsiate omanik ja Jüri Ott Expoplakati juhatuse liige.
    Linnakujundusfondi arvel liisiti eelmisel aastal uus Honda Accord 2,0i S kesklinna valitsuse vanema asetäitjale Aldo Niilusele. Oktoobris ametist lahkunud Niilus maksis auto eest sissemaksu ja tasus lisavarustuse eest, igakuiseid liisingmakseid tasus aga fond. Novembri alguses vormistati liisingleping ümber Niiluse nimele, kes tasub nüüd ise liisingmakseid.
    Teise Honda Accordi ostis fond eelmisel aastal oma esimehele Urmas Mikule. Kuna Mikul endal autojuhilube ei ole, sõidutab teda kesklinna valitsuse palgal olev autojuht.
    Linnakujundusfondi arvel on ostetud ka 1992. aasta Moskvit? 2141, mis anti eelmisel aastal üle kesklinna valitsuse sotsiaalosakonnale, ja 130 000 krooni eest Honda Civic 130, mida kasutavad kesklinna valitsuse töötajad.
    Kesklinna valitsuse vanem Hannes Kuhlbach ütles, et ta on nõus revidendi väitega, et linnakujundusfondi raha ei kasutatud otstarbekalt. «Midagi väga hullu ei leitud,» lisas ta.
    Kuhlbach lubas, et kesklinna valitsuse linnakujundusfond likvideeritakse ja likvideerimiskomisjon asub tööle järgmise aasta alguses.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.