• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liikluskindlustus läheb kliendile soodsamaks

    Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et tõenäoliselt jõustuvad uued tariifid ja hüvitiste piirmäärad 1. veebruaril 1998. Rahandusministeeriumi koostatava määruse eelnõu järgi hüvitatakse liikluskindlustuspoliiside alusel varakahjud 500 000 ja isikukahjud 2 miljoni krooni ulatuses. Senised piirmäärad olid vastavalt 180 000 ja 900 000 krooni.
    Urmi sõnul on mitu kindlustusseltsi taotlenud liikluskindlustuse tariifide tõstmist, kuid kahjude statistika näitab veenvalt, et selleks ei ole põhjust. «Tariifid ei pea sisaldama seltside lobby,» märkis Urm.
    Urm kinnitas, et tariifid võivad muutuda vaid üksikute maakondade või sõidukiliikide lõikes, kuid liikluskindlustuse keskmise hinna tõusust ei ole lähiajal põhjust rääkida.
    Alar Urm ütles, et peatselt valitsusse minev määruse eelnõu täpsustab ka hinnasoodustuste andmist liikluskindlustuses. Tema sõnul kaob seltsidel võimalus pakkuda soodustusi liikluskindlustuse tasandusreservi arvel, nagu on liikluskindlustuse fondi loal seni teinud AS Eesti Varakindlustus. Urmi sõnul on siiski põhjendamatud mõnede kindlustusseltside väited, nagu ei tohiks liikluskindlustust üldse riiklikust tariifist odavamalt müüa. «Soodustusi saab ka edaspidi teha tegevuskulude arvel,» kinnitas Urm. «Vastupidist väidavad need kindlustusseltsid, kes ise ei suuda soodustusi pakkuda.»
    Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn tõdes, et mõne kindlustusseltsi protest Eesti Varakindlustuse hinnasoodustuse vastu on tingitud konkurentsivõitlusest.
    Tinni väitel ei pea seltsid soodushindade rakendamist tegelikult ühegi instantsiga kooskõlastama. «Kui selts suudab ökonoomsemalt majandada, siis ei saa keegi tal keelata hindu alla lasta,» lausus Tinn. «Loomulikult saab alati sekkuda kindlustusinspektsioon, kes jälgib pidevalt seltside maksevõime säilimist.»
    Kindlustusinspektsiooni peadirektor Ellen Ridaste teatas, et inspektsioon keelas üleeile liikluskindlustuse soodushinnaga müügi ASil Ühiskindlustus. «Kontrollisime nende arvestused üle ja ei andnud luba,» ütles ta.
    Ühiskindlustus müüs detsembri algusest liikluskindlustust omal algatusel kuue protsendi võrra odavamalt Mustamäel autoregistrikeskuse juures seisnud bussis. Samal ajal kauples Nordika Kindlustus keskuse hoones normaalhindadega.
    Nordika juhatuse liige Jaanus Reisner nentis, et Ühiskindlustuse isetegevus ei käinud kokku normaalsete turureeglitega. «See meenutas aegu, mil nahkjopedes tegelased pankade ees valuutat vahetasid,» ütles Reisner.
    Ühiskindlustuse tegevdirektor Tõnu Pihlak ei leidnud eile ega üleeile aega Äripäeva küsimustele vastata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.