Hoiupank, Hansapank, rahvakunstnikud ja kõik teised kohalikud kommertspangad

Artikkel

- Uudised
- 18. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiupank, Hansapank, rahvakunstnikud ja kõik teised kohalikud kommertspangad
Hansapanga ja Hoiupanga liitumisega kaasnes oluline rollijaotuse muutus pankade hulgas.
Kui suureks ja võimsaks Hansapank võib kujuneda, on isegi raske ette kujutada. Selle sündmuse tähtsuse mõtestamine seisab analüütikutel alles ees.
Ühispank jäeti taas tagaajaja rolli, sest muude ühinemist soodustavate tegurite hulgas ei meeldinud Hansapangale, et talle liiga lähedalt kuklasse hingati.
Ühispangale tuli suurest kolmikust kahe liitumine siiski pigem kasuks, sest tõenäoliselt loeb iga firma oma kohuseks omada arvet kahes suurima tähtsusega pangas. Et näiteks võrrelda intresse, teenustasusid, arveldamise kiirust, kliendisõbralikkust jne.
Sellega võidab Ühispank kindlasti kliente kvantitatiivselt juurde, mõne aja pärast ka kvalitatiivselt.
Pirtsakamal Hansapanga kliendil on vastus valmis: kas minu tingimused, või lähen ära Ühispanka. Ka psühholoogiliselt on taganttulijal kergem.
Peamine pangapoliitiline mõju kõigile ülejäänud pankadele on eksistentsiaalne.
Ajad, mis olid veel poole aasta eest, ei pöördu tõenäoliselt enam kunagi tagasi.
Need ajad, mil keskmise suurusega ja väikepankadega tõsisemalt arvestati. Hansapanga ja Hoiupanga summaarne turuosa on praegu ca 50%, Ühispangal 25%.
Ei saa täielikult välistada ülejäänud pankade katset omavahel ühineda ja saada endale viimane 25%. Sest ainult siis säiliks võimalus endisel tasemel kaasa rääkida.
Väikepankade turuosa veerand kataks geograafiliselt Eesti, kogemusi jätkuks ka väljapoole Eestit; see veerand oleks kõrgelt kvalifitseeritud, kuid samas universaalne.
Selline stsenaarium oleks märksa huvitavam kui vaikne sulandumine Hansapanga või Ühispangaga. Aga see on siiski märksa vähem tõenäoline.
Välispankade Eestisse tulek sel moel, et püütakse alustada tühjalt kohalt uue panga loomisega, ei ole realistlik.
Miks ei tulnud nad siis, kui tingimused olid tunduvalt soodsamad: turg veel jagamata, Eesti pangad väiksemad ja nõrgemad, intressid kõrgemad?
Ainsa, Merita panga Tallinna filiaali tegevus on olnud ja jäänud marginaalseks.
Realistlikum võimalus väliskapitalil siin kanda kinnitada oleks mõned pangad bravuurselt kokku osta. Praeguseks ajaks on Eesti pangad kui mitte suuruselt, siis pangatehnoloogiliselt maailmatasemel.
Hansapank vihjas suvel ka enda müüdavusest, kuid tehingust ei saanud ilmselt asja. Hoiupanga liitmine annab võimaluse oma turuväärtust veelgi nuumata. Minus kui tavakodanikus tekitab Hoiupanga kadumine väikest nõutust.
On ju pea igas (pangandus)riigis oma hoiupank, kas Sparkasse, Sparbankeni või muu samalaadse nime all.
Kuna Hoiupanga nimi vabaneb, sest väidetavalt ei tohi liitpanga osad kontorid Hoiupanga nime kanda, siis, eeldusel et loodus tühja kohta ei salli, võib tekkida hoopis uus Hoiupank. Täidab tühjaks jäänud koha, vähemalt nime poolest, võib-olla taasloob imago, toob tagasi kliendid jne. Hoiupank ei ole niisugune ilunimi, mida saaks kuidagiviisi patenteerida.
Aga kõik see on puhas spekulatsioon, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla.
Nagu Olari Taali paar aastat tagasi tehtud prognoos pankade tähtsusjärjekorra kohta tulevikus: esimene kindlalt Hoiupank, siis Hansapank, edasi rahvakunstiansamblid ja siis kõik muud pangad.
Hetkel kuum