Kindlustusseltsid ootavad ühinemisi

AB Kindlustuse Gruppi kuuluva ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev väidab, et kahjukindlustuses on käes periood, kus turu lineaarne kasv hakkab lõppema ning 2001.--2002. aastaks peaks turg olema küllastatud. «Erafirmade varast on vaid teatud osa veel kindlustamata,» märgib Net?ajev. «Riigivaraga on jälle vastupidi -- mingi osa sellest on kindlustatud.»

Eesti Kindlustuse juhatuse liige Priit Potisepp kinnitab, et kindlasti on küllastunud liikluskindlustuse turg ja tariifide languse tõttu võib sealt teenitav raha tänavu isegi väheneda. «Muu kahjukindlustuse tulevik sõltub makromajanduslikest faktoritest,» ütleb Potisepp. «Eeskätt muidugi sellest, kui palju ja mis hinnaga välisraha Eestisse tuleb.»

Potisepa hinnangul kujuneb kahjukindlustusturg lähema viie aasta jooksul lõplikult välja ning seejärel on reaalne kasv 10 protsenti aastas.

Eesti Kindlustuse juhatuse liige Priit Potisepp leiab, et mis tahes ühinemisel on klientide kaotamise oht suur ja seetõttu võib Leksi ja ETASe optimism veidi ülepakutud olla. «Nende edasine käekäik sõltub paljuski sellest, kuivõrd õnnestub ühinemise järel juhtimiskulusid kärpida,» ütleb Potisepp. «Nende tulevane kapitalistruktuur on Eesti kindlustusseltsi jaoks muidugi ideaalilähedane -- omanike hulgas on kaks panka, tugev väliskontsern ja palju väikeinvestoreid.»

Martin Kuusik Polarisest märgib aga, et tema arvates ei ole Leksi ja ETASe ühinemine piisavalt argumenteeritud. «Turul ei juhtu muud erilist midagi, kui et üks firma on vähem,» lausub Kuusik.

Jaanus Reisner teatab, et kuna Nordika on üle elanud Aerometi, Farreti ja Kalju liitmise, siis julgeb ta ühinemise pioneerina kinnitada, et üks pluss üks on kindlasti vähem kui kaks.

Sama meelt on kunagine Aerometi juht Tõnu Pihlak, kes loodabki nüüd mingi osa Leksi ja ETASe senisest klientuurist Ühiskindlustusse üle meelitada.

Üldlevinud seisukoht on, et Eesti kindlustusturule mahub tulevikus kuni viis seltsi ja sellise arvuni jõutakse läbi ühinemiste. Skeptikud viitavad jällegi asjaolule, et iga hetk toimuvast suuremast ühinemiskampaaniast on kõneldud juba neli aastat.

Sergei Net?ajev ütleb, et mingisuguseid liitumismõtteid mõlgutanud ja ka vähem või rohkem selleteemalisi kõnelusi pidanud on ilmselt enamik seltse. «Neid jutte oleme rääkinud peaaegu kõigiga juba aasta aega,» sõnab Net?ajev. «Täiesti kindlalt julgen mitteühinejaks pakkuda ainult Sampo Kindlustust, mis ajab siin oma suure emafirma asja.»

Priit Potisepp nendib, et Eesti Kindlustusel on sarnase mentaliteedi ja äristrateegiaga seltsi küllaltki raske leida, pealegi on ühinemine Hansapanga Kindlustusseltsiga niikuinii ees. «Arvan, et väga magus suutäis igale ühinejale on Polaris, millel on pikk tegevuskogemus ja väga hea struktuuriga portfell,» mõtiskleb Potisepp.

Martin Kuusik rõhutab, et kogu oma ajaloo jooksul ei ole Polaris ise kellelegi ühinemisettepanekut teinud, nendib aga, et Polarise omaniku Andres Bergmanni poole on konkurendid sellise jutuga pöördunud küll. Kuusik ei välista, et omaniku tasemel võivad kõnelused ka edaspidi jätkuda.

«Siin maailmas on enamik asju ostetavad ja müüdavad,» arutleb Kuusik. «Me võime siin rehkendada turuosasid nii ja teisiti, aga ühel hetkel tulevad väliskontsernid ja ostavad kogu kupatuse ära.»

Pisemate kindlustusseltside elujõud sõltub eeskätt oskusest endale turuni??i leida.

Üks kindel allesjääja peaks konkurentide hinnangul olema 50protsendilise rentaablusega töötav ja seitsme töötaja kohta superkasumeid teeniv Inges, mille põhikliendid on Venemaale kaupu vedavad ettevõtjad.

«Kui nad suudavad vastu panna kiusatusele end oluliselt suurendada, jääb neile turul kindel koht veel pikaks ajaks,» väidab ASA juht Net?ajev.

Tõnu Pihlak teatab, et täna pisikeste hulka kuuluv Ühiskindlustus on valinud teise tee ega kavatse ni?iseltsiks kujuneda.

«Tahame tänavu neli korda käivet suurendada ja siis võib juba ühinemisest mõelda,» ütleb Pihlak. «Täna on Ühiskindlustus paremal juhul pruut, seejuures mitte eriti ilus pruut. Aasta lõpus tahame aga juba ise kosilased olla.»