Mart Siimann hakkab analüüsima majandusohte

Kahe nädala pärast tööd alustavasse seitsmeliikmelisse töörühma kutsub peaminister Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni, ühe kommertspanga, rahandus- ja majandusministeeriumi esindaja. Praegu kuuluvad töörühma tuumikusse peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ja Eesti Panga asepresident Peter Lõhmus. Peaminister kaalub akadeemiliste ringkondade esindaja kaasamist.

IMF juhtis mullu Eesti valitsuse tähelepanu vajadusele olla valmis reageerima maailmas toimuvatest muudatustest tulenevatele ohtudele, ütles peaministri nõunik Heido Vitsur. «Eesti on avatud maa ning me peame teadma, kuidas meie majandust mõjutab näiteks Indoneesia valuuta kõikumine,» selgitas Vitsur.

Suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit ütles, et assotsatsiooni juhatus otsustab järgmisel nädalal, kes peaministrit nõustama hakkab. Tema sõnul on assotsiatsiooni liikmetel hea meel, et saavad oma kogemusi peaministriga jagada. «Meil pole tarvis karta ohtusid, vaid peame olema kursis enda ümber toimuvaga,» ütles Saarniit.

Eesti peab jätkama mullu sügisel valitud säästupoliitikat, et kindlustada viimase paari kuuga toimunud positiivseid arenguid majanduses, ütles valuutafondi Balti osakonna asedirektor Ishan Kapur eilsel kohtumisel peaminister Mart Siimannile. Eesti majandus näitab tervenemise märke, kuid peamistest kaubanduspartneritest oluliselt kõrgem inflatsioon ja jooksevkonto puudujääk sunnivad ettevaatlikkusele. «Kaks pääsukest ei kuuluta veel kevadet,» ütles ta.

1996. aastal oli Eesti jooksevkonto defitsiit 9,6% sisemajanduse koguproduktist ning eelmise aasta kolmandas kvartalis 9,7%. Kapuri hinnangul on selline näitaja ohtlikult kõrge. Inflatsioonitempo kahaneb, kuid soovitust aeglasemalt. Mulluse 11,2protsendilise inflatsiooni asemel prognoosib valitsus tänavuseks aastaks 9,6%.

«Eesti pangasüsteem on tugev, kuid vaatamata laenamise märgatavale vähenemisele alates mullu sügisest vajavad pangad endiselt tugevat järelevalvet,» ütles Kapur.

Kapur pidas eriti õnnestunuks 1997. aasta fiskaalpoliitikat, sest eelarvet koostades suudeti kulutusi kärpides vältida populistlikke kiusatusi. «1998. aastal on edu suurem, kuid ka kiusatused suuremad,» lisas Kapur.

Aasta alguses teatas valitsus, et moodustab pensionide tõstmiseks lisaeelarve, kuigi oli valuutafondile lubanud lisaeelarvest loobuda. Rahandusminister Mart Opmann kinnitas üleeile valuutafondi delegatsioonile, et valitsus suudab aasta jooksul toimuva eelarve korrigeerimisega tõsta pensione kevadeks 9,6% ilma lisaeelarvet moodustamata. «Valitsuse lubadused seisavad memorandumis ja valitsus on nendega seotud,» ütles valuutafondi delegatsiooni juht.