Lühiuudised

Saku Õlletehase ASi nõukogu otsustas reedel suurendada aktsionäridele väljamakstavat kasumi osa ning esitada üldkoosolekule ettepanek maksta dividende kaks krooni aktsia kohta.

Kokku teeb see 16 mln krooni, märkis Saku õlletehase juhatuse esimees Cardo Remmel.

Õlletehase 1997. a puhaskasum oli 31,687 mln krooni, kasvades 1996. a võrreldes 16%, teatas ettevõte.

Kuna riik kehtestas Saku õlletehasele ainsana Eesti õlletootjatest kõrgema aktiisimäära, maksis ettevõte mullu riigieelarvesse planeeritust 5,3 mln kr enam maksu. BNS

AS Tallinna Sadam sõlmis reedel Eesti Ehitusega lepingu Tallinna reisisadama laienduse hüdrotehniliste tööde projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks.

Tallinna Sadama tehnikadirektor Aare Kitsing ütles, et ehitustööd lähevad maksma 97,45 mln krooni, mis on vähem, kui esialgu arvestati.

Tööd rahastab Tallinna Sadam omavahendite ja laenu abil, lisas Kitsing.

Tallinna reisisadama laiendus hõlmab sadamaakvatooriumis oleva lainemurdja lammutamist, kahe kaubakai ümberehitamist 265meetriseks reisijateveo kaiks ning süvendustöid. BNS

Põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fond, Maapank ja panga liisingufirma AS Viru Vara sõlmisid raamlepingu, mille järel saab pank väljastada külvilaenu.

Maapanga tütarfirma Viru Vara on kaasatud selleks, et ettevõtjad saaksid masinaid ja seadmeid osta otse panga vahenduseta, rääkis Maapanga juhatuse esimehe nõunik Urmas Glase.

Fondi laenuraha on kokku 70 mln krooni lühiajalisteks laenudeks, ütles Glase. Sellest laenab Maapank aga vaid osa, lepinguid sõlmivad ka teised pangad, rääkis Glase.

Mullu väljastas Maapank lühiajalisi kevadkülvi laene 40 mln kr eest. ÄP

Erastamisagentuur (EEA) prognoosib erastamisväärtpaberite (EVP) kasutamist äriühingute ja aktsiate erastamisel 1998. a kuni 1,2 mld kr ulatuses, ütles peaminister Mart Siimann eile riigikogus.

Aktsiate avaliku müügi teel ehk 100% EVPdega on EEA kavandanud müüa sel aastal riigi osaluse ASides Maseko Nord, Tarmeko ja Liviko, ütles Siimann. BNS

AS Tartu Veevärk hakkas eile peale senise mehaanilise puhastuse puhastama reovett ka bioloogiliselt. Tartu veepuhastusseadmete ehitusele on kulunud üle 120 mln krooni, millest bioloogiliseks puhastamiseks olulised aerotankid, järelsetitid ja aktiivmudapumpla maksid umbes 50 miljonit krooni.

Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul on Tartu reoveepuhastit rahastatud riigi- ja linnaeelarvest, ?veitsi riiklikust tagastamatust abist ning vee- ja kanalisatsioonitariifi tõusust. «Riigieelarvest on aastate jooksul eraldatud reoveepuhasti ehitamiseks 58 mln krooni,» täpsustas Kapp.

Kapi sõnul lõpevad reoveepuhasti ehitustööd kevadel, kui tehakse haljastus ja lõpetatakse elektrisüsteemide ning keskautomaatika väljaehitamine.

Praegu puhastatakse veerand Tartu reoveest. Pärast sügisel valmiva tunnelkollektori valmimist ja peapumpla käivitamist puhastatakse 80% reoveest. ÄP

Tallinna tehnikaülikool, Tallinna linn, Eesti tööandjate ja tööstuse keskliit, Helsingin Yliopiston Holding OY ja majandusministeerium Eesti riigi esindajana asutasid eile sihtasutuse Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskus.

Keskuse juhatajaks valiti üle aasta tagasi Tartu teaduspargi tegevjuhi kohalt Tallinna kolinud Raivo Tamkivi. Sihtasutuse algkapital on 256 000 krooni, sihtasutust kontrollib viieliikmeline nõukogu. ÄP

Eilse Äripäeva artiklis «Börsilt eemale jäänud infot ei jaga» on toimetuse süül sattunud aktsiaid emiteerinud, kuid börsile mitte läinud ettevõtete koondisse Tallinna börsi lisanimekirjas olev AS Estiko. Toimetus palub vabandust. ÄP