Elektrienergia hind kodutarbijatele tõuseb
Lähiaastatel ootab Eestit koduses majapidamises kasutatava elektrienergia hinna kiirem tõus võrreldes tööstustarbijaga.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul kavatseb riik energiatootmist jätkuvalt subsideerida, kuid loobutakse ristsubsideerimisest.
Võimaliku ühinemise ajaks Euroopa Liiduga 2005. aastal sätestab arengukava elektri hinna ühtlustamise kodu- ja tööstustarbijatele. «Kui hind tõuseb üle inimeste maksejõu, pole riigil subsideerimisest pääsu,» ütles Made.
Arengukava näeb ette, et pool energiasäästust on võimalik saavutada tururegulatsiooni abil. «Tarbija suudab oma käitumist muuta vaid siis, kui tunneb muutusi oma rahakoti arvel,» ütles majanduskomisjoni liige Rein Kask Koonderakonnast.
«Seni, kuni ülekandesüsteemides tekivad meeletud kaod ja energiat toodetakse ebaefektiivselt, pole säästmise seisukohalt korterite uste ja akende vahetamisel suurt mõtet,» ütles Tiit Made.
Riigikogu kohustab valitsust looma säästusüsteemi, et tarbija saaks ise reguleerida energiatarbimist ja oleks garanteeritud tasumine tarbitud elektrienergia hulga alusel.
Made on veendunud, et vaid energiaettevõtete erastamisega suudetakse leida investeeringuid energiasüsteemi rekonstrueerimiseks ja kadude vähendamiseks. «Elektrijaamade omanikuna on riik hinnatõusust huvitatud, kuid turul ei valitse praegu nõudmise ja pakkumise loomulikku tasakaalu,» lisas Made.
Elektrijaamade erastamisest riigikogus arutatav energeetika arengukava ei räägi, kuid seal kinnitatakse, et 2000. aastaks lõpeb RASi Eesti Energia ümberkujundamine iseseisvalt majandavateks äriühinguteks, kaasates täiendavaid investeeringuid.
Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson ütles eile, et energeetika arengukava peamine puudus on selge seisukoha puudumine elektrijaamade erastamise ja põlevkivivarude kasutamise kohta. «Täna arutatav arengukava ei ütle selgelt välja, kas Eesti energiaturg on konkurentsile avatud ja elektrijaamade erastamisel lähtutakse konkurentsi tekkimise vajadusest,» lausus Jürgenson.
Jürgenson kinnitas, et energiasäästu süsteemi ei saa tekkida ilma konkurentsi tekkele suunatud erastamiseta.
Jürgenson kinnitas, et ühinenud opositsioon ei astu valitsuse algatatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale vastu, sest praegune riigikogu koosseis pole suuteline paremat dokumenti välja töötama.