Kelm elab tänases, petetu minevikus

Kui sotsialistlik kelm möödanikus tegutseski, tõmbas ta tükikese riigi taskust ega sirutanud kätt kaasinimese leivanuki vastu. Nii ei võigi algaja eraomanik aimata, et see härra, kes täna kena ülikonna ja mapiga tema õuele või kontorisse tuleb, pole klient vaid suli.

Kelmused moodustasid eelmisel aastal üle poole kõikidest majanduskuritegudest, talle järgnevad dokumentide võltsimised, riisumised, maksupettused, ametikuriteod. Kelmuste arv kasvas 1997. aastal peaaegu kõikides politseijaoskondades. Osa sellest kasvust moodustavad mõne suurema kuriteo avastamisega seotud väiksemad juhud. Teisalt aga tundub, et kurjategija areneb kiiremini kui kasvab ärimehe oskus halva eest hoiduda.

Peaaegu 60 % 1996 ja 1997 aastal registreeritud kelmustest tehti Tallinnas. Hiiumaal registreeriti kahe aastaga üksainus kelmus. Turvaline on ka Saaremaal, kus kahe aasta jooksul peteti kuuel korral ning Põlvas.

Loomulikult oleks pettuste eest Eesti saartele pagemine ilmselt ebamõistlik lahendus. Küll aga tasub enam ohuvõimalusi arvestada. Kelmuste uurimisega tegelenute väitel on pettur hea väljanägemise, sageli 0-prillidega ja ladusa jutuga. Tihti on tal väike kingitus kaasas. Tõsine kelm on väga visa ja tuleb uuesti, kui ta esimesel korral oma asja aetud ei saa.

Aeg, mil kelm ilmub, on firmas reeglina kiire, kas päeva- või nädalalõpp. Kauba äraveoks kasutab ta üüritud autot. Kui kaupa, millele ta järele tuleb, on vähe, võib ta ette sõita koguni taksoga.