• OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,76
  • OMX Baltic0,52%274,36
  • OMX Riga0,2%881,87
  • OMX Tallinn0,51%1 738,13
  • OMX Vilnius0,54%1 040,03
  • S&P 5000,61%5 815,03
  • DOW 300,97%42 863,86
  • Nasdaq 0,33%18 342,94
  • FTSE 1000,19%8 253,65
  • Nikkei 2250,57%39 605,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,76
  • 21.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadusprogrammid lähevad kalliks

Euroopa Liidu (ELi) innovatsiooniinfo keskuse direktor Marek Tiits ütles, et järgneval neljal aastal toimuva ELi teadus- ja arendustegevuse viiendas raamprogrammis osalemiseks peab Eesti esmakordselt maksma umbes 80 miljoni krooni suuruse osalemistasu.
Eesti peaks raamprogrammi projektikonkurssidel osalemiseks raha ette nägema järgmiste aastate riigieelarves. Samas ei välistanud Tiits, et osa raha saadakse ka Phare vahenditest.
1990. aastate algusest on selliste projektidega tulnud Eestisse pisut üle 4 miljoni eküü ehk 63,5 miljonit krooni. Erinevalt Phare projektidest, kus eraldatav summa on teada, saavad teadus- ja arendusprogrammid Tiitsi sõnul raha vaid sõltuvalt projekti headusest.
Tiitsi sõnutsi ei saa saadud raha makstava osalemistasuga võrrelda. «Kaheksa aasta jooksul on Eesti majandus oluliselt konkurentsivõimelisemaks muutunud,» lausus ta. Seni piirdusid Kesk- ja Ida-Euroopat hõlmavate projektide eelarved mõnesaja tuhande ECUga, mis nüüd, kui Eesti täisosaluse saab, miljonitesse ulatuvad, selgitas Tiits edasist arengut.
Eestile on konkurssidel osalemine oluline ka väliskaubandusdefitsiiti silmas pidades. «See pole lahendatav lihtsalt kaubanduse ja transiidiäriga,» lausus Tiits, «Eestis peab tekkima konkurentsivõimeline tööstus.»
Seni on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ühe elaniku kohta teadusprojektidega saadud raha poolest Sloveenia järel teine. Kui keskmine esitatud ja raha saanud projektide suhe on 1:10, siis Eestil on 1:5. Praegu käib konkurss infotehnoloogia alal ja hullu lehma tõve uurimiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.24, 14:49
Sustinere: toote mõju tuleb jälgida kogu väärtusahelas
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele