• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 21.04.98, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadusprogrammid lähevad kalliks

Euroopa Liidu (ELi) innovatsiooniinfo keskuse direktor Marek Tiits ütles, et järgneval neljal aastal toimuva ELi teadus- ja arendustegevuse viiendas raamprogrammis osalemiseks peab Eesti esmakordselt maksma umbes 80 miljoni krooni suuruse osalemistasu.
Eesti peaks raamprogrammi projektikonkurssidel osalemiseks raha ette nägema järgmiste aastate riigieelarves. Samas ei välistanud Tiits, et osa raha saadakse ka Phare vahenditest.
1990. aastate algusest on selliste projektidega tulnud Eestisse pisut üle 4 miljoni eküü ehk 63,5 miljonit krooni. Erinevalt Phare projektidest, kus eraldatav summa on teada, saavad teadus- ja arendusprogrammid Tiitsi sõnul raha vaid sõltuvalt projekti headusest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tiitsi sõnutsi ei saa saadud raha makstava osalemistasuga võrrelda. «Kaheksa aasta jooksul on Eesti majandus oluliselt konkurentsivõimelisemaks muutunud,» lausus ta. Seni piirdusid Kesk- ja Ida-Euroopat hõlmavate projektide eelarved mõnesaja tuhande ECUga, mis nüüd, kui Eesti täisosaluse saab, miljonitesse ulatuvad, selgitas Tiits edasist arengut.
Eestile on konkurssidel osalemine oluline ka väliskaubandusdefitsiiti silmas pidades. «See pole lahendatav lihtsalt kaubanduse ja transiidiäriga,» lausus Tiits, «Eestis peab tekkima konkurentsivõimeline tööstus.»
Seni on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ühe elaniku kohta teadusprojektidega saadud raha poolest Sloveenia järel teine. Kui keskmine esitatud ja raha saanud projektide suhe on 1:10, siis Eestil on 1:5. Praegu käib konkurss infotehnoloogia alal ja hullu lehma tõve uurimiseks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele