• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna äriregister ületab tähtaegu

    «Meie vahendusel äriregistrisse esitatud materjalide põhjal tuleb tõdeda, et kandeotsuse tegemiseks ette nähtud 15päevase tähtaja asemel kulub reeglina rohkem kui üks kuu,» selgitas ta.
    Kande tegemiseks ette nähtud viiepäevasest tähtajast peetakse enamikul juhtudel kinni. Truuväli märkis, et mõni üksik ettevõte on saanud registrisse seadusega ettenähtud ajaks, enamasti venib kandeotsuse tegemine nädalaid ja isegi kuid üle lubatud aja.
    5. veebruaril esitas Truuväli oma sõnul äriregistrisse ASi Ratehal avalduse kande muutmiseks, mis puudutas ettevõtte aadressi muutust. Kanne tehti alles 9. aprillil, ehkki pidanuks valmis olema juba veebruaris.
    Teiseks eiratakse tema sõnul seadusesätet, mis kohustab teatama kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul.
    Samal ajal tullakse Aili Truuväli sõnul vastu riiulifirmade asutajatele, kes saavad oma firmasid registreerida hulgakaupa kiirendatud korras.
    «Näiteks üheksa OÜ Autente-LC juhi Jüri Truutsi asutatud osaühingut, mille kõigi põhikirjad kinnitati 2. märtsil, kanti äriregistrisse juba 19. märtsil,» väitis Truuväli. OÜ Autente-LC juhatuse liige Jüri Truuts märkis selle kohta, et talle endale tuli ka nii kiire registreerimine üllatusena. «Seekord toodi Pärnu piirkonnast kohtunikud Tallinnale appi, sest need olid jäänud töödega ummikusse,» selgitas ta.
    Truutsi teatel venitavad registritöötajad hoopis riiulifirmadega põhimõttel, et teil aega küll, nagunii on teil neid varasemast riiulil seismas.
    Ärikonsultant Argos Kracht kinnitas, et vaevalt riiulifirmade asutajaid teistest esile tõstetakse. «On asju, mis saame kiiresti kätte, ja asju, mis venivad üle mõistuse kaua,» selgitas ta. Näiteks üks riiulifirma, millel oli nimesarnasusega probleeme, on Krachti sõnul «kinni» oktoobrist saadik.
    Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja kohusetäitja Marika Pihlak ei soovinud äriregistri järjekordi kommenteerida. Ta ütles, et kellelegi ei tehta eelistusi ja tööd võetakse ette nende esitamise järjekorras.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Lill: oma head investeeringutootlust ei pea häbenema, ükskõik mida „kõrgeausused“ arvavad
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Suhtumine, et teine investor ei vääri head tootlust, kuna on liiga algaja, liiga noor, liiga vana või lausa naisterahvas, peab kaduma ajaloo prügikasti, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Anu Lill.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Veerand maaelu koroonalaenudest läks viltu, politsei pidas kinni kaks MESi juhatuse liiget Läbivalt täiendatud!
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.
Keskkriminaalpolitsei pidas kuriteos kahtlustatavatena kinni kaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liiget, kellele esitati kahtlustus selle eest, et koroonakriisi ajal jagati vähemalt 24 miljonit toetuslaenu eurot laiali ettevõtetele, kes laenutingimustele ei vastanud.