• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võistlus jagamata euroraha pärast

    Kolmapäeval oli ministeeriumidel tähtaeg esitada rahandusministeeriumile ülevaade eurointegratsiooniraha kasutamise kohta esimesel poolaastal, kuid eilseks olid laekunud ülevaated vaid pooltelt ministeeriumidelt. Rahandusministeeriumi avalike suhete juhi sõnul ei valmi kokkuvõtted enne järgmise nädala lõppu.
    Eurointegratsioonibüroo direktori Henrik Hololei sõnul jaotab valitsus sügisel poolaasta töötulemuste põhjal ministeeriumide vahel ära veerandi veel jagamata eurointegratsioonirahast. «Seni on tubli olnud teede- ja sideministeerium, kes alati ülesandeid korrektselt täidab,» märkis Hololei.
    Tänavusest riigieelarvest eraldati eurointegratsiooniks 55 miljonit krooni, millest 75 protsenti jagati kohe ära ja 3 miljonit jäi reservi. Veerand ehk umbes 16 miljonit krooni jagatakse tublimate vahel. «Reserv on vajalik selleks, kui peaks tekkima mingi erakorraline vajadus,» selgitas Hololei. «Selle 3 miljoni peale on juba ka mõned taotlused laekunud.»
    Lisaraha 55 miljonile kroonile eurointegratsiooniks lisaeelarvetest tänavu juurde ei taotleta. «Oleme taotluse järgmise aasta eelarvest raha saamiseks rahandusministeeriumile juba esitanud,» lisas Hololei. Taotletav summa on tema sõnul veidi suurem kui tänavu, kuid euroraha püütakse järgmise aasta eelarvet koostades rohkem ministeeriumide endi eelarvetesse sisse kirjutada.
    Tänavu sai eurointegratsiooniks kõige rohkem ehk 9,2 miljonit krooni põllumajandusministeerium, kes taotles 20 miljonit krooni. Teistele ministeeriumidele eraldas valitsus 3--6 miljonit krooni. Eurointegratsiooniks mõeldud raha kulub seaduste ühildamiseks ELi omadega ja liitumisläbirääkimiste ettevalmistamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Elmo Rent jäi novembris käibeprognoosile alla Selle aasta käibeprognoos on aga juba ületatud
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Elmo Rent kasvatas novembris aastatagusega võrreldes käivet, aga võrreldes oktoobriga langes see hooajalistest teguritest tingituna tublisti, selgub börsiteatest.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.